Soohiilakas

Allikas: Vikipeedia
Soohiilakas
Liparis loeselii.jpeg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed Asparagales
Sugukond: Käpalised Orchidaceae
Perekond: Soohiilakas Liparis
Liik: Soohiilakas
Ladinakeelne nimetus
Liparis loeselii
L.
Sünonüümid
  • Anistylis lutea Raf.
  • Cymbidium loeselii (L.) Sw.
  • Leptorchis loeselii (L.) MacMill.
  • Leptorkis loeselii (L.) MacMill.
  • Liparis correana (W.P.C.Barton) Spreng.
  • Malaxis correana W.P.C.Barton
  • Malaxis loeselii (L.) Sw.
  • Malaxis longifolia W.P.C.Barton
  • Mesoptera loeselii (L.) Raf.
  • Ophrys loeselii L.
  • Orchis loeselii (L.) MacMill.
  • Paliris loeselii (L.) Dumort.
  • Pseudorchis loeselii (L.) Gray
  • Serapias loeselii (L.) Hoffm.
  • Sturmia loeselii (L.) Rchb.

Soohiilakas (Liparis loeselii) on käpaliste sugukonna soohiilaka perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Soohiilakas on väike, rohekaskollane 10–15 cm pikkuse varrega orhidee.

Soohiilakal on õitsemise ajal lehtedest pisut kõrgem õisikuvars, millel paiknevad hõredas kobaras rohekaskollased õied. Maapinnal võib näha vaid osaliselt mullas asuvaid mugulaid. Võsu kandva mugula kõrval on üks või mitu varasemate aastate mugulat, millel võib küljes olla ka mullune kuivanud õisikuvars koos tühjade seemnekupardega. Soohiilakat peetakse isetolmlejaks.[1]

Kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Soohiilakas kasvab enamasti üksikute isenditena ja eelistab madala taimestikuga mättaid lubjarikastel ja märgadel kasvukohtadel madalsoodes, allikate ümbruses, järvekallastel ning rannaniitudel. Eestis on soohiilakat leitud kasvamas ka inimtekkelistel kasvukohtadel nagu karjääriveekogude kallastel. Selliste kasvukohtade kadumise tõttu on soohiilakas üsna ohustatud kogu Euroopas. [1] [2]

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti on soohiilaka leviku põhjapiiriks. Eestis harvaesinev. [1]

Kaitsestaatus[muuda | muuda lähteteksti]

Soohiilakas on Eestis II kaitsekategooria kaitsealune liik.[3]

Sarnased liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Ainulehine soovalk, harilik muguljuur ja harilik sookäpp.[1]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Leht, M. (toim.). 2010. Eesti taimede määraja. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu
  2. Pärandkoosluste Kaitse Ühing. "Liparis loselii — soohiilakas" Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon, 12.01.2017. Kasutatud 28.01.2017.
  3. Vabariigi Valitsus. "I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu" Riigiteataja, 21.06.2014. Kasutatud 28.01.2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]