Punajalg-tilder
| Punajalg-tilder | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Kurvitslased Scolopacidae |
| Perekond |
Tilder Tringa |
| Liik |
Punajalg-tilder |
| Binaarne nimetus | |
|
Tringa totanus Linnaeus, 1758 | |
Punajalg-tilder (Tringa totanus) on kurvitslaste sugukonda tildri perekonda kuuluv lind.
Punajalg-tildri rahvapärased nimetused on rohutüll, tüllütt, tilt, tauss, tillutaja, tillutis, küllik, tilltöök ja tillu.[2]
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Punajalg-tilder on levinud Euraasias. Ta pesitseb põhja suunas Peterburini, lõuna suunas Himaalaja eelmäestikeni ja ida suunas Tatari väinani. Üksnes Balkani poolsaarel ta ei pesitse. Armeenias kohtab teda enam kui 3 km, aga Pamiiris kuni 4 km kõrgusel. Ta talvitub Aafrikas ja Lõuna-Aasias, aga osalt Briti saartel ja Itaalias.[3]
Eestis on ta rannikul harilik, sisemaal aga väikesearvuline haudelind[4]. Eestis pesitseb umbes 6000 paari, kusjuures asustustihedus on kõige suurem Läänemaal ja Saaremaal[2]. Ta saabub Eestisse aprillis, aga kevadine läbiränne kestab mai lõpuni[2]. Eestist lahkub ta augusti lõpus või septembri alguses[2].
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvapärastest nimetustest hoolimata on punajalg-tilder keskmisest suurem kurvitsaline. Ta kaalub 100–140 g ja tema tiib on keskmiselt 15–16 cm pikk[2].
Tema sulestik on üldiselt helepruun valge tagaseljaga[3]. Tiiva tagaserval on valge vööt, mis on lennul hästi nähtav.[3] Saba on samuti hele ja sellel on mõned tumedad ristitriibud[5]. Kaelal ja pugul on valgel taustal hallid nooljad laigud, mida ülalpool on palju, aga allpool järjest vähem ja keha alapool on täiesti valge[5].
Tema nokk on peenike, sirge ja punane[3]. Jalad on oranžikaspunased[3], samuti pikad ja peenikesed ning nende järgi on lind nimetusegi saanud[5]. Pikad jalad ja pikk nokk võimaldavad linnul sügavamast veest toitu otsida[5].
Eluviis ja pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Punajalg-tilder eelistab elupaigana rannaniite. Sisemaal elab ta lagedates niisketes kohtades. Väga oluline on tema jaoks elupaiga valikul rohu kõrgus: tilder peab rohu sisse saama end ära peita.[2]
Kõik isendid ei pesitse. Need lendavad lõunamaalt küll kohale, aga hulguvad suvi otsa niisama ringi. Elupaik on sellistel samasugune kui pesitsevatel paaridel.[2]
Ta toitub selgrootutest. Neid otsib ta mudast.[2]
Pesa ehitab ta rohu sisse. Pesaks on tavaline lohk maapinnas, mis on vooderdatud kõrtega.[2]
Punajalg-tildri täiskurnasid leidub mais, aga järelkurnasid juuni lõpuni. Täiskurnas on 4 muna. Munal on kollasel põhjal kastanpruunid laigud. Mõlemad vanemad hauvad ja hoolitsevad poegade eest võrdselt. Pojad lennuvõimestuvad alates juuni lõpust.[2]
Punajalg-tildri looduslikud vaenlased on peamiselt kullilised ja kärplased.[2]
Punajalg-tilder kuulub looduskaitsealuste liikide III kategooriasse. Kõige rohkem ohustavad teda elupaikde hävimine ja saastumine.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ BirdLife International (2016). Tringa totanus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 www.bio.edu.ee. Punajalg-tilder. Vaadatud 27. novembril 2015
- 1 2 3 4 5 "Loomade elu", 6. kd., lk. 216
- ↑ L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 240
- 1 2 3 4 www.bio.edu.ee Punajalg-tilder. Vaadatud 27. novembril 2015
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Punajalg-tilder andmebaasis eElurikkus
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Punajalg-tilder |