Tõmmupunnpea
 |
See artikkel räägib liblikaliigist; perekonna kohta vaata Tõmmupunnpea (perekond). |
| Tõmmupunnpea | |
|---|---|
.jpg) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Liblikalised Lepidoptera |
| Sugukond |
Punnpealased Hesperiidae |
| Perekond |
Tõmmupunnpea Erynnis |
| Liik |
Tõmmupunnpea |
| Binaarne nimetus | |
|
Erynnis tages Linnaeus, 1758 | |
Tõmmupunnpea (Erynnis tages) on liblikaliik punnpealaste sugukonnast.
Nimetuse etümoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Tõmmupunnpea eestikeelne nimetus viitab liigi iseloomulikule tumedale välimusele. Liigi ladinakeelne tages pärineb tõenäoliselt etruski mütoloogiast, kus Tages oli tarkuse ja ennustamiskunstiga seotud jumalik olend, Geniuse poeg ja Jupiteri lapselaps.
Välimus ja tunnused
[muuda | muuda lähteteksti]Tõmmupunnpea tiibade siruulatus on 26–29 mm. Tiibade ülakülg on tumepruun. Eestiivad võivad olla heledama või tumedama valkjashalli kirjaga, kuid tagatiivad on peaaegu täiesti ilma kirjadeta. Tiibade välisserval paikneb rida pisikesi valgeid punkte ning tiibade narmad on pruunid. Tiibade alakülg on helepruun, üksikute heledamate laikudega ning servisel leidub valgeid punkte. Emased on tavaliselt veidi suuremad ja tumedamad kui isased.[1]
Elupaik
[muuda | muuda lähteteksti]Tõmmupunnpea eelistab kuivi ja sooje avamaastikke. Teda võib kohata lubjarikastel niitudel, loopealsetel, nõmmedel, hõredatel karjamaadel ning teistel kuivadel rohumaadel. Liik väldib enamasti niiskeid ja tugevalt võsastunud alasid.[1][2]
Lääne-Eesti lubjarikastel niitudel ja Kagu-Eesti liivastel aladel on ta kohati sage[3].
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Esineb transeuraasia aladel.[2] Tema levila ulatub itta läbi Ees- ja Kesk-Aasia, Kasahstani, Lõuna-Siberi ja Mongoolia kuni Põhja-Hiinani.
Tõmmupunnpea on laialt levinud kogu Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning ulatub levilaga ka Skandinaavia lõunaosani. [1]
Lennuaeg
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis lendavad valmikud tavaliselt maist juuli lõpuni. Kõige sagedamini võib neid kohata juunis ja juuli alguses. Liik annab meie kliimas ühe põlvkonna aastas.[1][2]
Rööviku areng
[muuda | muuda lähteteksti]Röövikud toituvad peamiselt nõiahammastel, kuid kasutavad toidutaimedena ka teisi liblikõielisi. Röövik talvitub ning kevadel jätkub areng kiiresti. Kevadel pärast lume sulamist muutub röövik taas aktiivseks, lõpetab arengu ja nukkub. Nukk on köidisnukk.[1][2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tõmmupunnpea andmebaasis eElurikkus
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tõmmupunnpea |