Mine sisu juurde

Suurkoovitaja

Allikas: Vikipeedia
Suurkoovitaja

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond Kurvitslased Scolopacidae
Perekond Koovitaja Numenius
Liik Suurkoovitaja
Binaarne nimetus
Numenius arquata
Linnaeus, 1758
Suurkoovitaja levila     – paigalind,      – pesitsusala,     – läbirändel,      – talvitusala
Suurkoovitaja levila
     – paigalind,      – pesitsusala,
     – läbirändel,      – talvitusala
Sünonüümid

Scolopax arquata

Suurkoovitaja (Numenius arquata) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (2012).

Rahvapärased nimetused on kõvernokk, koovi ja koovitaja.[2]

Liigil on kolm alamliiki[3]:

Suurkoovitaja on 36–41 cm pikk. Tiibade siruulatus on 80–92 cm. Kaalub 255–360 g.[4]

Ülapool on pruunikashall, päranipuala ja kaenlasulestik on valged. Tumepruun nokk on pikk ja allapoole kõver. Jalad on pikad ja sinakashallid. Sarnaneb välimuselt väikekoovitajaga, kuid suurkoovitaja on suurem ja tema lagipea on ühevärvuseline.[5] Emaslind on suurem ja pikema nokaga.[4]

Suurkoovitaja levila ulatub Briti saartest Mandžuuriani. Talvituvad Vahemere ääres, Aafrikas, Lähis-Idas, Lõuna-Aasias, Ida-Hiinas, Lõuna-Jaapanis, Filipiinidel ja Sunda saartel.[4]

Eestis on ta üldlevinud väikesearvuline haudelind[6]. Eestisse saabub ta märtsis-aprillis[6].

Pesitsevad rabades, nõmmedel, aasadel ja padurates. Talvel elavad lahtede, estuaaride, järvede ja jõgede ääres.[4]

Toituvad rõngussidest, lülijalgsetest, limustest, marjadest ja seementest. Vahel söövad ka väikseid kalu, kahepaikseid, sisalikke, noori linde ja väikseid närilisi.[4] Võivad tervelt alla neelata 20–25 mm pikkuseid krabisid.[7]

Otsivad toitu mudast või niiskest mullast. Mõned on talvitusalal territoriaalsed, teised toituvad parvedes. Vahel varastavad toitu liigikaaslastelt või teistelt kahlajatelt.[4]

Pesitsemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Pesa asub maapinnal 20–30 cm kõrguses rohus. Et pesa asukohta varjata, maandub suurkoovitaja kaugel ja kõnnib pesani.[8] Ühel ruutkilomeetril pesitseb kuni 10 paari. Suurkoovitajad on väga paigatruud.[4]

Emaslinnud munevad aprilli lõpust juuli alguseni.[4] Kurnas on neli muna mõõtmetega 68 × 47 mm. Muna kaalub 76 g.[7] Mune hauvad mõlemad vanemad 27–29 päeva.[4] Kumbki vanalind istub pesal 2–3 tundi järjest.[8] Pojad saavad lennuvõimeliseks 32–38 päeva vanuselt.[4]

Suurkoovitaja võib elada 32-aastaseks.[4]

Looduslikud vaenlased

[muuda | muuda lähteteksti]

Suurkoovitaja mune ja poegi söövad rebased ja varesed.[8] Ohuks on ka tuuletallajad, kuid vahel pesitsevad suurkoovitajad tuuletallajate pesade lähedal, sest seal on teisi kiskjaid vähem.[9]

  1. ↑ BirdLife International (2017). Numenius arquata. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2017.
  2. ↑ "Suurkoovitaja - täiendav info". bio.edu.ee. Vaadatud 30. juunil 2025.
  3. ↑ "Sandpipers, snipes, Crab-plover, coursers – IOC World Bird List". www.worldbirdnames.org. Vaadatud 30. juunil 2025.
  4. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 504–505. ISBN 8487334202.
  5. ↑ Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 50.
  6. 1 2 L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 234
  7. 1 2 Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 366–368. ISBN 0803225539.
  8. 1 2 3 "Conserving the curlew". Game and Wildlife Conservation Trust. Vaadatud 4. juulil 2025.
  9. ↑ Norrdahl, Kai; Suhonen, Jukka; Hemminki, Ossi; Korpimäki, Erkki (1. jaanuar 1995). "Predator presence may benefit: kestrels protect curlew nests against nest predators". Oecologia (inglise). 101 (1): 105–109. DOI:10.1007/BF00328906. ISSN 1432-1939.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suurkoovitaja&oldid=6925115"