Mägiarnika
| Mägiarnika | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Astrilaadsed Asterales |
| Sugukond |
Korvõielised Asteraceae |
| Perekond |
Arnika Arnica |
| Liik |
Mägiarnika |
| Binaarne nimetus | |
|
Arnica montana L. | |
Mägiarnika (Arnica montana L.) on mitmeaastane rohttaim korvõieliste sugukonnast arnika perekonnast.[1]
Levila ja kasvukoht
[muuda | muuda lähteteksti]Mägiarnika on looduslikult levinud Euroopa mägedes, lisaks veel Lõuna-Venemaal ja Kesk-Aasias.[2] Eestis kasvatatakse pigem ilutaimena. Kasvab meelsamini 500–2500 m kõrgusel mägistel niitudel. Muld peaks pigem olema väheviljakas ja happeline. Samuti on mägiarnikale sobilik kasvukoht turbaraba.[1]
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Mägiarnika on 20–60 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Lehed on ovaalsed ümara tipuga, alumine pool on tumeroheline. Lehed paiknevad maapinna ligidal leherosetina. Varred on karvased. Õied on erekollased kiirjad ja karikakaraõite moodi. Kroonlehed on kahes suuruses. Välimiste kroonlehtede pikkus on 4,9–5,7 cm. Sisemised kroonlehed on väiksemad kui 1 mm või 1–2 mm pikkused.[1]
Kasvatamine
[muuda | muuda lähteteksti]Mägiarnikat on lihtne kasvatada, kuna taim talub erinevaid mullatingimusi. Muld võib olla liivane või savine. Ideaalne muld on liiva, savi ja turba segu. Mägiarnika eelistab väheviljakat ja vett läbilaskvat mulda. Muld peaks olema pidevalt niiske. pH võib mullal olla nii happeline, neutraalne kui ka aluseline, kuid eelistab pigem happelist pinnast. Saab kasvada ka väga happelises mullas. Mägiarnikale sobib valgusküllane kasvukoht.[3]
Mägiarnika õitseb juulist augustini. Õisi koos tupplehtedega võib korjata juunist augustini. Juuri on parim aeg koguda kevadel (aprillis) ja sügisel (oktoobris).
Keemiline koostis
[muuda | muuda lähteteksti]Mägiarnika koostises on seskviterpenoidsed laktoonid (arnifoliin, arnitsiin, helenaliin), triterpenoidid (arnidiool, faradiool). Droogis on ka kumariinid (skopoletiin, umbelliferoon), flavanoidid (kvertsetiini, kempferooli, apigeniini ja luteoliini glükosiidid), eeterlikku õli jm.[2]
Kasutatakse arnikatinktuuri ja arnikateed. Tinktuur valmistatakse värsketest õitest või kuivatatakse eelnevalt soojas varjulisel alal, kus on hea õhuringlus.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Mägiarnika on antibiootiline, põletikuvastane, inotroopne, trombotsüütidevastane, reumavastane ja valu vaigistav.[1] Tarvitatakse välispidiselt paisete, verevalumite, reuma, podagra, lihasevalu, suulimaskestapõletike ja putukahammustuste korral.[2]
Hoiatused
[muuda | muuda lähteteksti]Võib tekitada nahapõletikke. Pikaajalisel tarvitamisel võivad tekkida villid, haavandid ja kude võib kärbuda. Seespidiselt ei tohi tarvitada, sest mägiarnika tekitab limaskestade ärritust, iiveldust, oksendamist, suu ja kurgu valulikkust, pulsi aeglustumist ja kiirenemist, vererõhu kõikumist, hingamishäireid (hingeldust) ja lihasehalvatust.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Kriplani, Priyanka Guarve, Kumar Baghael, Uttam (11. aprill 2017). "Arnica montana L. - a plant of healing". researchgate.net. Vaadatud 13.03 2021.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|vaadatud=(juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Raal, Ain (2016). Farmakognoosia. Tartu Ülikooli kirjastus.
- ↑ "Arnica montana - L." Vaadatud 13.03.2021.