Mustsaba-vigle

Mustsaba-vigle
Mustsaba-vigle
	;
Kaitsestaatus
	; Ohulähedane (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes;
Sugukond	Kurvitslased Scolopacidae;
Perekond	Vigle Limosa;
Liik	Mustsaba-vigle;
Binaarne nimetus
	Limosa limosa; (Linnaeus, 1758)
	; Mustsaba-vigle levila; – pesitsusala; – paigalind; – talvitusala

Mustsaba-vigle (Limosa limosa) on kurvitslaste sugukonda vigle perekonda kuuluv lind. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (2012).

Mustsaba-vigle on Hollandi rahvuslind.^[2]

Välimus

Mustsaba-vigle on 36–44 cm pikk. Tiibade siruulatus on 70–82 cm. Isaslind kaalub 160–440 g, emaslind 244–500 g.^[3]

Alamliigid ja levik

Liigil on neli alamliiki:^[4]

L. l. bohaii Zhu jt, 2020 – Venemaa Kaug-Idas
L. l. islandica Brehm, 1831 – Islandil, Fääri saartel, Shetlandi saartel ja Põhja-Norras
L. l. limosa (Linnaeus, 1758) – Lääne-Euroopast Kesk-Aasiani
L. l. melanuroides Gould, 1846 – Kesk- ja Ida-Aasias

Talvitavad Lääne-Euroopas, Vahemere ääres, Aafrikas, Lähis-Idas, Indias, Indohiinas, Filipiinidel, Indoneesias, Uus-Guineas ja Austraalias.^[3]

Eestis on ta ebaühtlase levikuga harv haudelind (pesitseb aprillist augustini), keda võib kohata peamiselt Lääne-Eestis ja Emajõe-Peipsi vesikonnas^[5].

Pesitsevad niisketel rohumaadel, rabades ja nõmmedel. Talvel elavad estuaaride ja laguunide ääres, liivarandades, lammidel ning riisipõldudel.^[3]

Toitumine

Toituvad putukatest ja nende vastsetest, rõngussidest, limustest, koorikloomadest, ämblikest, kalamarjast, konnakudust ning kullestest. Lisaks söövad marju ja seemneid. L. l. limosa toitub talvel Lääne-Aafrikas peaaegu täielikult riisist.^[3]

Pesitsemine

Pesa asub maapinnal. Ühel hektaril pesitseb kuni kolm paari.^[3]

Emaslinnud munevad aprillist juuni keskpaigani.^[3] Kurnas on neli muna mõõtmetega 53 × 37 mm. Muna kaalub 34–39 g. Mune hauvad mõlemad vanemad 23–24 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 30–35 päeva vanuselt.^[6]

Viited

↑ BirdLife International (2016). Limosa limosa. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2017.
↑ Veedla, Peep (2021). Rahvuslinnud ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal. Mõedaka: Pesapaik. Lk 79.
1 2 3 4 5 6 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 501. ISBN 8487334202.
↑ "Sandpipers, snipes, Crab-plover, coursers". IOC World Bird List. Vaadatud 2. juulil 2025.
↑ L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 236
↑ Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 374–377. ISBN 0803225539.

Välislingid

Mustsaba-vigle andmebaasis eElurikkus

Mustsaba-vigle Loodusõpe
"Reportaaž: midagi on juhtunud – haruldased linnud on pesa hüljanud" ERR Novaator, 10. september 2018

[1] BirdLife International (2016). Limosa limosa. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2017.

[Veedla-2] Veedla, Peep (2021). Rahvuslinnud ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal. Mõedaka: Pesapaik. Lk 79.

[del_Hoyo-3] 1 2 3 4 5 6 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 501. ISBN 8487334202.

[IOC-4] "Sandpipers, snipes, Crab-plover, coursers". IOC World Bird List. Vaadatud 2. juulil 2025.

[Jonsson,_2000-5] L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 236

[Johnsgard-6] Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 374–377. ISBN 0803225539.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]