Udu
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel räägib ilmanähtusest; uduks võidakse nimetada ka udukogu; eesti muusiku kohta vaata artiklit Sven Oeselg; Stephen Kingi teose kohta vaata artiklit Udu (King); filmi kohta vaata artiklit Udu (film 2007) |
Varahommikune udu Männikjärve rabas.
Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlemate kogum, mis vähendab nähtavust väiksemaks kui 1 km[1].
Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%. Udupiisad moodustuvad, kui veeaur kondenseerub kondensatsioonituumakestele.
Eestis on keskmiselt 50...70 päeva aastas, mil esineb udu. Kõige harvem esineb seda mai ja juunikuus.
Rannikul esineb udu harvem kui sisemaal.
Udu vähendab vahemaid, mille piires on võimalik esemeid selgelt näha (nähtavus), ning on seetõttu ohtlik liiklejatele.