Sherlock Holmes

Allikas: Vikipeedia
Sherlock Holmes
Sherlock Holmes - The Man with the Twisted Lip.jpg
Sherlock Holmes (Sidney Paget illustratsioon, 1891)
Sünniaeg 1854
Surmaaeg pärast 1923
Rahvus inglane
Sugu mees
Perekond Vennad Mycroft Holmes ja Sherrinford Holmes
Amet eradetektiiv
Tegelaskuju autor Arthur Conan Doyle

Sherlock Holmes (ligikaudne hääldus [šerlok hõumz]) on Arthur Conan Doyle'i tegelaskuju, erakordse vaatlus- ja järeldusvõimega nõuandja-eradetektiiv Londonis.

Sherlock Holmes on peategelaseks 60 kriminaalloos. Tema eradetektiivikarjäär algas 1878. aastal ning kestis kuni 1903. aastani, mil ta jäi pensionile. Koostöö oma biograafi ja lähima sõbra doktor Watsoniga algas 1881. aastal.

Alates 2002. aastast on Sherlock Holmes Royal Society of Chemistry auliige[1].

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sherlock Holmesi sümbolid – suurendusklaas, piip ja müts.

William Sherlock Scott Holmes sündis 6. jaanuaril 1854[2] Siger ja Violet Holmesi kolmanda pojana. Tema vennad on Mycroft Holmes, Diogenes Clubi asutajaliige, ja Sherrinford Holmes[3].

Jutustuses "Kreeka keele tõlk" mainib Sherlock Holmes, et tema esivanemad olid mõisnikud ja vanaema prantsuse kunstniku Horace Vernet' õde[4][2].

Holmesi noorus möödus maailmas ringi rännates. Aastatel 18551858 elas perekond Prantsusmaal, Bordeaux's. Seepeale siirduti Ameerika Ühendriikidesse, Montpellieri. 1860. aastate algul oldi tagasi Euroopas, uueks elukohaks sai Köln. Alates 1864 kolis perekond lõplikult Inglismaale[5].

1872. aastal alustas noormees õpinguid Oxfordis Christ Church College'is, kus üks õpetajatest on professor James Moriarty. Kolledži ajal uuris Sherlock Holmes oma esimest juhtumit ("Gloria Scott") ja lahendas selle. Edust tiivustatult otsustas ta detektiivitööga tõsisemalt tegelema hakata[6].

Lõpetanud 1877. aastal ülikooli, siirdus Holmes elama Londonisse. Leidnud üürikorteri Montague Streetil, Briti Muuseumi läheduses, alustas ta karjääri nõuandja-eradetektiivina[7].

Jaanuaris 1881 kohtus Sherlock Holmes Püha Bartholomeuse kliinikus endise sõjaväearsti dr. John H. Watsoniga. Koos üüriti korter aadressil Baker Street 221B[8]. Siitpeale algas kahe mehe kuulsusrikas koostöö. Oma 25-aastase detektiivikarjääri jooksul oli Watson abiks nii erinevate juhtumite uurimisel kui ka nende sündmuste kirjapanemisel.

Baker Street 221B plaan

1891. aastal kohtus detektiiv Sherlock Holmes Londoni kuritegeliku ilma liidri professor Moriartyga. Dramaatilised sündmused kulmineerusid Šveitsis Meiringeni lähistel Reichenbachi kose juures ("Viimane juhtum"). Moriarty plaan tappa Holmes ebaõnnestus, professor kukkus kuristikku. Detektiiv kasutas aga juhust, et lavastada oma surm ("Tühja maja mõistatus").

Pärast naise surma (1891) ja Sherlock Holmesi "hukkumist" müüb doktor Watson oma arstipraksise maha ning naaseb Baker Streetile[9].

Aastatel 18911894 varjas Holmes end valenime Sigerson all professor Moriarty käsilaste kättemaksu eest, elades kaks aastat Tiibetis ning viibides Lhasas dalai-laama seltskonnas. Tagasitee Euroopasse kulges läbi Pärsia, Meka ja Hartumi. Jõudnud Prantsusmaale, elas detektiiv mõnda aega Montpellieris[10].

1894. aastal naasis Sherlock Holmes Londonisse. Sealtpeale tegutses kuulus tandem koos kuni 1902 aastani, mil doktor Watson kolis omaette korterisse Queen Anne'i tänaval ja alustas uuesti arstipraksist[11]. 1903. aastal lahendas Holmes Londonis oma viimased juhtumid ja läks pensionile.

1904. aastal kolib Sherlock Holmes Ida-Sussexi krahvkonda. Viie miili kaugusele Eastbourne'ist rajab ta endale väikese talu[12], kus pühendub mesilaste kasvatamisele[13]. Doktor Watsoniga kohtus ta ainult aeg-ajalt, kui sõber teda nädalalõpul külastas, mistõttu Lõvilaka mõistatuse pidi ta ise üles kirjutama (lugu on jutustatud Sherlock Holmesi silmade läbi)[14].

Iseloomustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Holmes by Paget.jpg

Oma tegelaskuju loomisel olid kirjanikul eeskujuks detektiivid C. Auguste Dupin Edgar Allan Poe ja Monsieur Lecoq Émile Gaboriau' kriminaaljuttudes.

Doktor Watsoni kirjelduse järgi oli Sherlock Holmes kuus jalga pikk ning kõhna kehaehitusega. Silmavaade terav ja läbitungiv, välja arvatud päevadel, mil ta tarbis kokaiini. Käed olid tal alati kemikaalidest plekilised ja tindised. Holmesi iseloomustasid reeglipärased harjumused ja vaiksed elukombed. Ta jälestas igasugust seltskonda[15][16].

Kuulsa detektiivi teadmiste pagas on lünklik. Ta omandas ainult selliseid teadmisi, millest tal kasu oli.

Sherlock Holmesi teadmiste ulatus:

Sherlock Holmesi detektiivikarjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läbi erinevate Arthur Conan Doyle'i kirjutatud teoste saab taastada Sherlock Holmesi eradetektiivikarjääri ajalise kronoloogia[18]. Samas on paljudes jutustustes erinevaid viiteid dateerimata juhtumitele, millega detektiiv oli tegelenud.

Varajane karjäär (Watsoni eelne aeg)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sherlock Holmes oma esimest juhtumit lahendamas jutustuses "Gloria Scott".

Sherlock Holmesi varajast karjääri on kajastatud kogumiku "Sherlock Holmesi memuaarid" kahes jutustuses "Gloria Scott" (tegevuse aeg juuliseptember 1874. aasta) ning "Musgrave'i rituaal" (oktoober 1879).

Tegevus aastatel 1881–1891[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohtudes doktor Watsoniga 1881. aastal, üüritakse kahe peale poissmeestekorter Baker Street 221B. Oma märkmetesse talletas Watson sellest perioodist kolm juhtumit "Etüüd punases" (märts 1881), "Kodune patsient" (oktoober 1881) ja "Tähnilise lindi mõistatus" (aprill 1883). Seepeale tuleb Holmesi kroonikates paus, kuigi aeg-ajalt Watson jälgib tema tegemisi[19].

Aastatel 18841886 elab doktor Watson Ameerika Ühendriikides, abielludes seal Constance Adamsiga. Tagasi Londonis, alustab doktor Watson uuesti Sherlock Holmesi juhtumiste ülestähendamist, tegutsedes samal ajal arstipraksisega Paddingtonis ja Kensingtonis[20][21].

Sherlock Holmesi tagasitulek ja tegevus aastatel 1894–1902[muuda | redigeeri lähteteksti]

Holmesi ja Moriarty võitlus. Jutustus "Viimane juhtum".

Tegevus pärast pensionile jäämist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sherlock Holmesi looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sherlock Holmesi muuseum Londonis.

Sherlock Holmesi avaldatud trükiste ja monograafiate nimekiri[22][23].

Avaldatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Elu raamat" ("Book of Life"; "Etüüd punases"). Artikkel ajakirjast. "Elu raamat" võtab kokku, kui palju võib tähelepanelik inimene kõige ettejuhtuva täpse ja süstemaatilise vaatluse teel teada saada[24].
  • "Mitmesuguste tubakate tuha eristamisest" ("Upon the Distinction between Ashes of the Various Tobaccos"). Monograafiat mainitakse jutustustes "Etüüd punases"[25], "Nelja märk"[26] ja "Boscombe'i oru mõistatus"[27]. Teos teeb ülevaate saja neljakümne erineva sigari-, sigareti- ja piibutubaka tuhast.
  • Lisaks mainitakse jutustuses "Nelja märk" monograafiaid inimese jälgede uurimisest ja kipsi kasutamisest nende säilitamisel ning kutsetöö mõjust käe kujule[26].
  • Jutustuses "Baskerville'ide koer" viidatakse monograafiale, mis käsitleb erinevate dokumentide kirjutusaja tuvastamise meetodeid[28].
  • Holmes on tuttav kõikide salakirja liikidega ning kirjutas ka selleteemalise uurimuse, kus analüüsis sada kuutkümmend erinevat šifrit ("Kriipsukujukeste mõistatus")[29].
  • "Antropoloogia ajakirjas" avaldati Holmesi kaks lühimonograafiat inimese kõrva eripärast ("Pappkarbi mõistatus")[30].
  • "Lassus – polüfoonilised motetid" ("Monograph on the Polyphonic Motets of Lassus"). Monograafia valmis tänu Holmesi suurele huvile keskaja muusika vastu. Teost mainitakse jutustuses "Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus"[31].
  • "Mesinduse praktiline käsiraamat koos mõne tähelepanekuga mesilasema eraldamise kohta" ("Practical Handbook of Bee Culture, with Some Observations upon the Segregation of the Queen"; "Viimane kummardus")[32].

Plaanitud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juba valminud teoste kõrval on Sherlock Holmes maininud erinevaid huvitavaid teemasid, millest võiks ja oleks vaja kirjutada monograafia.

Arthur Conan Doyle'i teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sherlock Holmes ilmus esmakordselt lugejate ette jutustuses "Etüüd punases".

Kultuuripärand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muuseumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sherlock Holmesi mälestussammas Meiringenis.

Sherlock Holmesi muuseum avati 1990. aastal Londonis Baker Streetil, esimese muuseumina, mis on pühendatud tuntud raamatukangelasele. Kahekorruselises hoones on ajastutruult sisustatud nii härrasmeeste magamistoad kui ka ühine elutuba. Paljudest tegelaskujudest Holmesi lugudes on valmistanud muuseumi vahakujud[35]. 1991. aastal avati Holmesi teine muuseum Meiringenis Šveitsis.

Mälestusmärgid ja monumendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuntumad vaatamisväärsused on Meiringeni lähedal asuvad Aare kuristik Aare jõel ja Reichenbachi joad (Reichenbachfälle), professor Moriarty ja Sherlock Holmesi võitluspaik ("Viimane juhtum").

Reichenbachi jugade juures meenutab seda väljamõeldud sündmust mälestustahvel. Peale selle on Meiringenis Sherlock Holmesi mälestussammas omanimelisel peatänaval. Londoni Sherlock Holmesi Selts (Sherlock Holmes Society of London) korraldab regulaarseid Meiringeni-reise, millest osavõtjad mängivad ajaloolistes kostüümides läbi Sherlock Holmesi seiklused.

Moskvasse Suurbritannia saatkonna lähedale Moskva jõe äärde püstitati 2007. aastal Sherlock Holmesi ausammas. Legendaarne raamatukangelane seisab seal, kuulus piip käes, koos oma lahutamatu kaaslase dr. Watsoniga. Kuju rajamise üks algatajatest oli Vassili Livanov, kogu projekti teostuse eest vastutas mittetulundusorganisatsioon "Culture Dialogue/One World". Nii praegusel Venemaal on kui ka endises Nõukogude Liidus olid Holmesi-lood väga populaarsed[36].

Sherlock Holmes teatrilaval ja ekraanil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teater[muuda | redigeeri lähteteksti]

20. veebruaril 1998 esietendus Tallinna Linnateatris Ago-Endrik Kerge lavastus "Etüüd punases" ainetel "Sherlock Holmes ja doktor Watson", peaosades Marko Matvere Sherlock Holmesi ja Raivo E. Tamm doktor Watsoni rollis[37].

Film[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sherlock Holmesi ja dr. Watsoni ausammas Moskvas. Modellideks Vassili Livanov ja Vitali Solomin (dr. Watson)

Sherlock Holmesi karakter on väga jõuliselt mõjutanud popkultuuri. Internet Movie Database annab 2010. aasta seisuga 226 valminud filmi, kus tegutseb kuulus detektiiv. Esimene linateos valmis 1905. aastal[38].

Ingliskeelsetest ekraniseeringuist pikema staažiga Sherlock Holmese osatäitjad on Eille Norwood, kes mängis Londoni detektiivi 49 filmis aastatel 19211923[39] ja Basil Rathbone 15 filmis aastatel 19391946, 1956[40]. Tuntumatest näitlejatest on üles astunud veel Christopher Plummer, Roger Moore, Charlton Heston, Matt Frewer, John Cleese, Michael Caine jt[38].

Christopher Lee on mänginud nii Sherlock Holmesi, kui ka tema venda Mycroft Holmesi[41].

1983. aastal nelja Arthur Conan Doyle'i romaani põhjal valminud animatsioonile andis Sherlock Holmesi hääle Peter O'Toole. 1997. aastal mängis näitleja filmis "FairyTale: A True Story" aga kirjanikku Doyle'i ennast[42].

2009. aastal esilinastus Guy Ritchie` lavastatud film "Sherlock Holmes" peaosades Sherlock Holmesina Robert Downey juunior ja doktor Watsonina Jude Law[43]. Samadel tegijatel valmis 2011. aastal ka teine linateos[44].

Televisioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Telesarjades[45] on tuntumad osatäitmised Ronald Howard Ameerika Ühendriikide seriaalis "Sherlock Holmes" (39 jagu, 19541955)[46] ja Suurbritannias Douglas Wilmer (13 jagu, 19641965) ja Peter Cushing (16 jagu, 1968) seriaalis "Sherlock Holmes"[47].

Suurbritannia Granada Televisioni toodetud 13-osalises sarjas "The Adventures of Sherlock Holmes" (19841985) kehastab Sherlock Holmesi Jeremy Brett, doktor Watsoni osas on David Burke[48]. Aastatel 19861988 valmib Brettiga peaosas jätkuna 11-osaline "The Return of Sherlock Holmes"[49], 19911993 9-osaline "The Case-Book of Sherlock Holmes"[50] ja 1994 6-osaline "The Memoirs of Sherlock Holmes"[51]

Aastal 2010 valmis telesarja "Sherlock" kolm osa, kus peaosades Benedict Cumberbatch (Sherlock Holmes) ja Martin Freeman (doktor Watson). Jaanuaris 2011 hakkas sarja näitama ETV[52][53].

Aastatel 19791986 valmis Nõukogude Liidus Sherlock Holmesi seiklustest kõnelev filmisari "Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused", kus peaosas oli Vassili Livanov. Paljud Holmesi fännid peavad nii neid ekraniseeringuid kui ka Livanovi rolli kõige õnnestunumate hulka kuuluvaks[36]. Näitlejale anti tehtud töö eest 2006. aastal Briti impeeriumi teenetemärk (MBE, Member of the Order of British Empire)[54].

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Royal Society of Chemistry to Honour Sherlock Holmes with a Special Honorary Fellowship. The Royal Society of Chemistry, 14 oktoober 2002
  2. 2,0 2,1 Sherlock Holmes – Holmesian speculation. Historical Events, Latest News, News Archives. Spiritus-Temporis.com
  3. William Sherlock Scott Holmes. The Diogenes Club
  4. "Kreeka keele tõlk"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 396
  5. 5,0 5,1 Life and Times of Mr. Sherlock Holmes, John H. Watson, M.D., Sir Arthur Conan Doyle, and Other Notable Personages.
  6. Roleplaying. Sherlock Holmes. Castle Falkenstein, Mark Baker
  7. "Musgrave'i rituaal"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 396
  8. "Etüüd punases"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 10–20
  9. "Norwoodi ehitusmeistri mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 21
  10. "Tühja maja mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 12
  11. "Kuulsa kliendi mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 432
  12. Kogumiku "Viimane kummardus" eessõna; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 307
  13. "Teise laigu mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 179
  14. "Lõvilaka mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 533
  15. "Etüüd punases"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 14
  16. "Skandaal Böömimaal"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 161
  17. "Etüüd punases"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 16
  18. Sherlock Holmes: a chronological Canon. SmartRemarks
  19. "Skandaal Böömimaal"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 161
  20. Sherlock Holmes: a chronological Canon. SmartRemarks
  21. Dr. Watson. Castle Falkenstein, Mark Baker
  22. Publications and Monographs by Holmes. Sherlock Holmes. Castle Falkenstein, Roleplaying. Mark Baker
  23. Holmes's Published and Projected Works
  24. "Etüüd punases"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 17
  25. "Etüüd punases"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 28
  26. 26,0 26,1 "Nelja märk"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 88
  27. "Boscombe'i oru mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 218
  28. " Baskerville'ide koer"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk. 500
  29. "Kriipsukujukeste mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 47
  30. " Pappkarbi mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 336–337
  31. "Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 355, 375
  32. "Viimane kummardus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 424
  33. "Sureva detektiivi mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 385
  34. "Roniva mehe mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk. 521
  35. Ilona Martson. Muuseum mehele, keda polnud. Täheke, 23. aprill 2008
  36. 36,0 36,1 Moskvasse püstitati Sherlock Holmesi ausammas. Postimees, 30. aprill 2007
  37. Pille-Riin Purje. Klaasike kuradit lahustunud olekus ... Õhtuleht, 23. veebruar 1998
  38. 38,0 38,1 Sherlock Holmes (Character). imdb.com
  39. Eille Norwood. imdb.com
  40. Basil Rathbone. imdb.com
  41. Christopher Lee (I) imdb.com
  42. Peter O'Toole (I) imdb.com
  43. Sherlock Holmes (2009). imdb.com
  44. Sherlock Holmes: Varjude mäng. Filmiveeb
  45. Filmography by TV series for Sherlock Holmes (Character). imdb.com
  46. "Sherlock Holmes" (1954) imdb.com
  47. "Sherlock Holmes" (1965) imdb.com
  48. "The Adventures of Sherlock Holmes" (1984) imdb.com
  49. "The Return of Sherlock Holmes" (1986) imdb.com
  50. "The Case-Book of Sherlock Holmes" (1991) imdb.com
  51. "The Memoirs of Sherlock Holmes" (1994) imdb.com
  52. Sherlock (Inglise 2010). Eesti Televisioon
  53. Sherlock. BBC Online
  54. List of Honorary Awards January – June 2006, Foreign and Commonwealth Office – UK Ministry of Foreign Affairs

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bibliograafiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Nick Rennison. Sherlock Holmes. Mitteametlik elulugu, Eesti Raamat 2010 (Raamatukoi)
  • Ronald B. DeWaal. World Bibliography of Sherlock Holmes and Dr. Watson. A classified and annotated list of materials relating to their lives and adventures, New York Graphic Society, Boston, Mass. 1974.
  • Gerhard Lindenstruth. Arthur Conan Doyle. Eine illustrierte Bibliographie der Veröffentlichungen im deutschen Sprachraum, Munniksma, Amsterdam 1994 (Das Phantasmaskop; Bd. 5).
  • Michael Ross. Sherlockiana, 1894–1994. Eine Bibliographie deutschsprachiger Sherlock-Holmes-Veröffentlichungen, Baskerville, Kempen 1995, 2. Aufl.

Teatmeteosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Jack Tracy. The Encyclopedia Sherlockiana. Or, A Universal Dictionary of the State of Knowledge of Sherlock Holmes and His Biographer John H. Watson, M. D., New English Library, London 1978.
  • Julian Wolff. The Sherlockian Atlas, Magico Magazine, New York 1984.
  • Philip Weller: Elementary Holmes. A Pocket Reference Guide To The World Of Sherlock Holmes, Sherlock Publications, Portsmouth 1993.
  • Christopher Redmond: A Sherlock Holmes Handbook, Simon & Pierce, Toronto 1993.
  • Philip Weller: Alphabetically, My Dear Watson. A Compilation of Canonical Characters. Sherlock Holmes from A to Z, Sherlock Publications, Portsmouth 1994.
  • Thomas W. Ross: Good old index. The Sherlock Holmes handbook. A guide to the Sherlock Holmes stories by Sir Arthur Conan Doyle, Camden House, Columbia, SC 1997.

Ajakirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • The Baker Street Journal. An irregular quarterly of Sherlockiana, AMS Press, New York 1946–1949, N.S. 1. 1951 ff
  • The Sherlock Holmes Society Journal. Sherlock Holmes Society, London 1. 1965 ff
  • SherlockMagazine (itaalia keel)
  • Sherlock Holmes Magazin (saksa keel), www.sherlock-holmes-magazin.de

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fännklubid[muuda | redigeeri lähteteksti]