Émile Gaboriau

Allikas: Vikipeedia
Émile Gaboriau
Emile Gaboriau BNF Gallica.jpg
Sünniaeg 9. november 1832
Sünnikoht Saujon-en-Saintonge, Charente-Maritime, Prantsusmaa
Surmaaeg 28. september 1873 (40-aastaselt)
Surmakoht Pariis, Prantsusmaa
Kirjandusžanrid Kriminaalromaanid
Põnevusromaanid

Émile Gaboriau (9. november 183228. september 1873) oli prantsuse ajakirjanik ja kirjanik[1], moodsa kriminaalkirjanduse rajajaid[2].

Gaboriau loomingu tuntuma tegelaskuju, noore politseiniku Monsieur Lecoq'i prototüübiks on Eugène-François Vidocq. Endine kriminaal, kelle eestvõttel rajati prantsuse salapolitsei Sûreté Nationale[3][4].

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Émile Gaboriau sündis 1832. aastal Edela-Prantsusmaa väikelinnas Saujonis Charles-Gabriel Gaboriau ja Marguerite-Stéphanie Gaboriau (neiupõlvenimega Magistrel) pojana. 1833. aastal kolis perekond Saint-Pierre-d'Oléroni ja neli aastat hiljem La Rochellesi, kus sündis ka Émile õde Amélie. Pärast õpinguid Saumuri linnakoolis, astus Gaboriau 1851. aastal sõjaväeteenistusse. Kolme aasta jooksul tegutses nende jalaväe rügement Aafrikas[5].

Kuigi Émile vanemad soovisid pojale notari ametit, huvitus noormeest rohkem kirjutamisest. Sobilikud tööotsad tulid nii kirjanik Paul Févali sekretärina, kui ka erinevates ajalehtedes kolumnisti ja toimetajana. Eriti köitis teda kriminaalteemad, kogudes oma lugudeks materjale kohtudest, surnukuurist ja vanglates[5].

Suurem tunnustus saabus kirjanikule kriminaalromaaniga Lerouge'i mõrvajuhtum (1866). Järgmiste aastate jooksul kirjutab Gaboriau tosinkond kriminulli, mis tõlgitakse inglise, saksa, itaalia ja isegi jaapani keelde. Peale Prantsuse-Preisi sõda abiellub mees Amélie Rogeletiga ning nende kooselu kestab üksteist aastat. Émile Gaboriau lahkub siit ilmast 40 aastaselt. Varajase surma põhjuseks oli hemorraagilised infarktid kopsudes[5].

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • L'Ancien Figaro - Études satiriques tirées du journal Le Figaro (1861)
  • Les Cotillons célèbres (1861)
  • Le treizième Hussards (1861)
  • Mariages d'aventure (1862)
  • Les Gens de Bureau (1862)
  • "Lerouge'i mõrvajuhtum" – L'Affaire Lerouge, 1866; eesti keeles: ajaleht Postimees joonealune, 1991; Kuldsulg, 1998
  • Le Crime d'Orcival (1867)
  • "Akt Nº 113 ehk suur saladusline pangavargus" – Le Dossier n° 113, 1867; eesti keeles: Tallinn : T. Kõlli rmtkpl., 19001901
  • Les Esclaves de Paris (1868)
  • "Salapolitseinik Lecoq" – Monsieur Lecoq, 1869; eesti keeles: Tallinn : J. Mesikäpp, 1908
  • La Vie infernale (1870)
  • La Clique dorée (1871)
  • La Dégringolade (1872)
  • La Corde au cou (1873)
  • L'Argent des autres (1874)
  • Le Petit Vieux des Batignolles (1876)
  • Le Capitaine Coutanceau (1878)
  • Une Disparition (1876)
  • Maudite maison (1876)
  • Casta vixit (1876)
  • Amours d'une empoisonneuse (1881)

Viidad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Mini-Biographie. Gaboriau Emile. Romanpopulaire
  2. Emile Gaboriau: free web books. The University of Adelaide
  3. Monsieur Lecoq. Cool French Comics
  4. Rick Lai. The Monsiuer Lecoq Chronology. The Official Philip José Farmer Home Page
  5. 5,0 5,1 5,2 Émile Gaboriau (1832-1873). Kirjasto.sci.fi

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]