Etüüd punases
Allikas: Vikipeedia
| Etüüd punases | |
|---|---|
| Autor | Arthur Conan Doyle |
| Algpealkiri | A Study in Scarlet |
| Päritolumaa | |
| Keel | inglise |
| Žanr(id) | Kriminaalkirjandus |
| Kirjastaja | Ward Lock & Co |
| Avaldamisaeg | 1887 |
| Järgnev raamat | Nelja märk |
"Etüüd punases" (inglise keeles A Study in Scarlet) on Arthur Conan Doyle'i esimene jutustus, milles astuvad üles detektiiv Sherlock Holmes ja doktor Watson.
Esmakordselt ilmus "Etüüd punases" almanahhis Beeton's Christmas Annual ja algselt kandis teos pealkirja A Tangled Skein. Noore Southsea arsti A. Conan Doyle'i jutustuse sündmuste kulg antakse edasi erruläinud sõjaväearsti John Watsoni silmade läbi. Teoses puudutatud ka Utah'i mormoonide kogukonna teemat.
Holmese tegelaskuju loomisel oli kirjanikul eeskujuks detektiivid C. Auguste Dupin Edgar Allan Poe ning Monsieur Lecoq Émile Gaboriau kriminaaljuttudes.
Sisukord |
[redigeeri] Tegelaskujud
- Sherlock Holmes
- doktor Watson
- Jefferson Hope
- Inspektor Tobias Gregson - Holmese sõnade järgi "Scotland Yardi meestest kõige taibukam"[1]
- Inspektor Lestrade
- Enoch J. Drebber - Clevelandi ärimees
- Joseph Stangerson - Drebberi erasekretär.
- John Ferrier
- Lucy Ferrier
- Madam Charpentier - pansioni "Torquay Terrace" omanik
[redigeeri] Teose ülesehitus
"Etüüd punases" koosneb kahest osast :
| Etüüd punases | |
|---|---|
| A Study in Scarlet (lüh. Stud)[2] | |
| Avaldamisaeg | 1887 |
| Abipaluja(d) | Scotland Yard |
| Tegevuse aeg | I osa - 1881 II osa - 1847 kuni 1860[3] |
| Pahategija(d) | Jefferson Hope ning Enoch Drebber ja Joseph Stangerson |
- I osa. (Endise sõjaväearsti dr. John H. Watsoni mälestustest)
- Mister Sherlock Holmes.
- Teaduslik järeldamine.
- Lauristoni pargi saladus.
- Mida oli jutustada John Rance'il.
- Meie kuulutus toob külalise.
- Tobias Gregson näitab, mida ta suudab.
- Valgus pimeduses
- II osa. Pühakute maa.
- Lõputul lubjakivitasandikul.
- Utah' õis.
- John Ferrier kõneleb prohvetiga.
- Põgenemine elu päästmiseks.
- "Kättemaksuinglid".
- Dr. Watsoni mälestuste järgi.
- Lõpetuseks.
[redigeeri] Teosega seotud kohti
- Baker Street 221B (Marylebone, Westminster) - Sherlock Holmesi elukoht.
- Pansion "Torquay Terrace" (Camberwell, London Borough of Lambeth) - Siin peatusid Enoch J. Drebber ja Joseph Stangerson
- Lauriston Garden 3, Brixton Road (fiktiivne asukoht Brixtonis London Borough of Lambethi linnaosas) - Enoch J. Drebberi mõrvapaik.
- Halliday's Private Hotel - Joseph Stangersoni mõrvapaik.
[redigeeri] Eestikeelsed trükid
- "Baskerville'ide koer" ; Jutustused Sherlock Holmesist. (Eesti Raamat, 1973; tõlkijad A. Tann, V. Pedajas, E. Heinaste; lk. 5-114)
- "Etüüd punases. Baskerville'ide koer" (Varrak 1993; tõlkijad V. Pedajas, A. Tann)
- "Sherlock Holmesi lood" 1. osa (Varrak 2003; tõlkijad Ester Heinaste, Krista Kaer, Villem Pedajas, ja A. Tann; lk. 7-80)
[redigeeri] Vaata ka
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: A Study in Scarlet |
[redigeeri] Viited
- ↑ Sherlock Holmesi lood 1. osa. Varrak 2003, lk. 21
- ↑ The Abbreviations. The Canon by Jay Finley Christ. The Diogenes Club
- ↑ A Study in Scarlet. At Holmes with Doyle. Celebrating Sherlock Holmes and Sir Arthur Conan Doyle
[redigeeri] Välislingid
- A Study in Scarlet. The Complete Sherlock Holmes. Camden House
|
|||||||||||||||||