Etüüd punases

Allikas: Vikipeedia
"Etüüd punases"
ArthurConanDoyle AStudyInScarlet annual.jpg
Autor Arthur Conan Doyle
Algpealkiri "A Study in Scarlet"
Päritolumaa Suurbritannia Suurbritannia
Keel inglise
Žanr(id) Kriminaalkirjandus
Kirjastaja Ward Lock & Co
Avaldamisaeg 1887
Järgnev raamat "Nelja märk"

"Etüüd punases" (inglise keeles "A Study in Scarlet") on Arthur Conan Doyle'i esimene jutustus, kus astuvad üles detektiiv Sherlock Holmes ja doktor Watson.

Esmakordselt ilmus "Etüüd punases" almanahhis "Beeton's Christmas Annual" ja algselt kandis teos pealkirja "A Tangled Skein". Noore Southsea arsti A. Conan Doyle'i jutustuse sündmuste kulg antakse edasi erruläinud sõjaväearsti John Watsoni silmade läbi. Teoses on puudutatud ka Utah' mormoonide kogukonna teemat.

Holmesi tegelaskuju loomisel oli kirjanikul eeskujuks detektiivid C. Auguste Dupin Edgar Allan Poe ja Monsieur Lecoq Émile Gaboriau' kriminaaljuttudest.

Tegelaskujud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Sherlock Holmes
  • doktor Watson
  • Jefferson Hope
  • Inspektor Tobias Gregson - Holmesi sõnade järgi "Scotland Yardi meestest kõige taibukam"[1]
  • Inspektor Lestrade
  • Enoch J. Drebber - Clevelandi ärimees
  • Joseph Stangerson - Drebberi erasekretär.
  • John Ferrier
  • Lucy Ferrier
  • Madam Charpentier - pansioni "Torquay Terrace" omanik

Teose ülesehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Etüüd punases" koosneb kahest osast:

Etüüd punases
SH STUDY-22.png
A Study in Scarlet (lüh. Stud)[2]
Avaldamisaeg 1887
Abipaluja(d) Scotland Yard
Tegevuse aeg I osa - 1881
II osa - 1847 kuni 1860[3]
Pahategija(d) Jefferson Hope ning Enoch Drebber ja Joseph Stangerson
  • I osa. (Endise sõjaväearsti dr. John H. Watsoni mälestustest)
    • Mister Sherlock Holmes.
    • Teaduslik järeldamine.
    • Lauristoni pargi saladus.
    • Mida oli jutustada John Rance'il.
    • Meie kuulutus toob külalise.
    • Tobias Gregson näitab, mida ta suudab.
    • Valgus pimeduses
  • II osa. Pühakute maa.
    • Lõputul lubjakivitasandikul.
    • Utah' õis.
    • John Ferrier kõneleb prohvetiga.
    • Põgenemine elu päästmiseks.
    • "Kättemaksuinglid".
    • Dr. Watsoni mälestuste järgi.
    • Lõpetuseks.

Teosega seotud kohti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestikeelsed väljaanded[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Baskerville'ide koer"; Jutustused Sherlock Holmesist. (Eesti Raamat, 1973; tõlkijad A. Tann, V. Pedajas, E. Heinaste; lk 5-114)
  • "Etüüd punases. Baskerville'ide koer" (Varrak 1993; tõlkijad V. Pedajas, A. Tann)
  • "Sherlock Holmesi lood" 1. osa (Varrak 2003; tõlkijad Ester Heinaste, Krista Kaer, Villem Pedajas ja A. Tann; lk 7-80)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Sherlock Holmesi lood 1. osa. Varrak 2003, lk 21
  2. The Abbreviations. The Canon by Jay Finley Christ. The Diogenes Club
  3. A Study in Scarlet. At Holmes with Doyle. Celebrating Sherlock Holmes and Sir Arthur Conan Doyle

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]