Kanarbik

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib taime liigist; tantsurühma kohta vaata artiklit Kanarbik (tantsurühm).

Kanarbik
Calluna vulgaris 1.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kanarbikulaadsed Ericales
Sugukond: Kanarbikulised Ericaceae
Perekond: Kanarbik Calluna
Liik: Kanarbik
Ladinakeelne nimetus
Calluna vulgaris
L.

Kanarbik (Calluna vulgaris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluva kanarbiku perekonna ainuke liik.

Kasvukohad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kanarbik kasvab valgusrikastel nõmmedel, palumetsades ja rabades Euroopas ja Väike-Aasias. Ta on sisse viidud Uus-Meremaale, kus on muutunud ohtlikuks võõrliigiks, sest on hakanud kõrvale tõrjuma pärismaiseid taimi.

Kanarbik eelistab nõmmedel ja soodel kasvada. Ta paneb suhteliselt hästi vastu metsatulekahjudele ja on üks esimestest taimedest, mis põlendikul tärkab.

Kanarbikupuhmad kasvavad hulgakesi koos, kasvukohas on kogu maapind tihedalt kanarbikku täis ja see teeb kanarbiku kasvukohas liikumise raskeks.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kanarbik kasvab 20–50 cm kõrguseks. Vars on rohkete peavarrest eemalehoiduvate tõusvate harudega.

Õied[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kanarbikuõied

Õitseb juuli lõpust oktoobri alguseni[viide?]. Õied on roosakad või helelillad, kaheli õiekattega ja neljatised ning on koondunud kobarjate harudega pööristesse tipmistele võrsetele lehtede kaenlasse.

Vili[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kanarbiku vili on munajas madalate karvadega kaetud kupar, milles on väiksed ümmargused seemned. Valmib septembris. Ühel kanarbikupuhmal võib valmida kuni 90 000 seemet.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ravimtaimena kasutatakse kanarbikku tee valmistamiseks. Kanarbikuteel on rahustav ja undsoodustav toime. Kasutatakse ka reuma vastu ning neeru- ja sapikividest vabanemiseks.

Kanarbik on väga hea meetaim. Kanarbikumeel on veidi mõrkjas maitse.

Keskajal kasutati kanarbikku õllepruulimisel. Hiljem asendas seda humal.

Kanarbik on talvel oluline põtrade, hirvede ja metssigade toiduaine. Seda on kasutatud ka kariloomade söödana ja allapanuks. Noori võrseid ja seemneid söövad haned. Kanarbikust toituvad paljud liblikaröövikud.

Kanarbik on vastupidav karjatamisele. Loomade ärasöödud taimeosad kasvavad tagasi.

Kanarbikku kasvatatakse ilutaimena, millest on aretatud mitmeid sorte: Beoley Crimson (karmiinpunane), Boskoop (helepunane), Cuprea (vasekarva), Firefly (sügavlilla), Long White (valge).

Sümboolika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harilik kanarbik valiti 1976 Norra riigiringhäälingu NRK korraldatud rahvahääletuse tulemusel Norra rahvuslilleks.