Üliõpilaskorporatsioon

Allikas: Vikipeedia

Üliõpilaskorporatsioon (lühemalt: korporatsioon, mille lühend: korp!) on enamasti vaid üliõpilastest koosnev organisatsioon[viide?]. Üliõpilaskorporatsioonidel on kindel sisekord ja sümboolika (nt värvid)[viide?].

Eesti praegused tudengikorporatsioonid jätkavad baltisaksa korporatsioonide traditsiooni, mis sarnaneb suuresti Saksa ajalooliste tudengiorganisatsioonide süsteemiga, kuid erineb USA ning ka Skandinaavia ja Soome omast. Näiteks on Eesti üliõpilaskorporatsioonid ühesoolised (mees- või naiskorporatsioonid).

Ajaloolised üliõpilasseltsid võivad korporatsioonidele suuresti sarnaneda, kuid on korporatsioonidest üldiselt mõnevõrra vabama korraga. Nii on mitmed üliõpilasseltsid segaseltsid, mis võtavad liikmeks nii mehi kui ka naisi. Traditsiooniliselt lähtuvad üliõpilaskorporatsioonid oma tegevuses kommaanist - lisaks kirjutatud kodukorrale ka kirjalikult fikseerimata tavanditest, mis muutuvad aeglaselt. Eesti korporatsioonides kasutatakse tänini ulatuslikult baltisaksa korporatsioonidelt päritud ja mugandatud kombestikku ning saksa-ladina-prantsuse segaterminoloogiat.

Korporatsioonid Eestis 19. sajandil[muuda | redigeeri lähteteksti]

19. sajandil moodustati Tartu ülikoolis tegutsenud korporatsioonid peamiselt regionaalsel või rahvuslikul alusel (nt Curonia, Estonia ja Livonia). Suurem osa neist olid saksakeelsed ja koosnesid eelkõige baltisakslastest, kuid oma korporatsioonide loomiseks said loa ka näiteks venelased ja juudid. Samuti moodustati mõni korporatsioon üliõpilaste eriala põhjal. Teiste seas asutati Eestis Poola vanim üliõpilaskorporatsioon Konwent Polonia, mis sündis 1828. aastal Tartus.

Tolleaegsete üliõpilaskorporatsioonide katusorganisatsioon ja ametlik tudengiesindus ülikooli juures oli korporatsioonide eestseisuste esinduskogu Chargiertenconvent. Korporatsioonidesse mittekuuluvatel, nn metsikutel üliõpilastel eraldi esindusorganit polnud. Chargiertenconvent suunas tudengielu mitmel viisil, muuhulgas jõustades 1832. aastast kehtivat salajast kombestikku (üldkommaani) ning korraldades buršikohtu tegevust.

Kui 20. sajandi alguses loodi esimesed eesti üliõpilaskorporatsioonid, keeldus Chargiertenconvent neid tunnustamast. Seetõttu lõid eesti organisatsioonid omaenese katusorganisatsiooni Eesti Korporatsioonide Liidu, mis tegutseb tänapäevani. Ehkki tal pole sama laiaulatuslikke esindusvolitusi, toimib ta korporatsioonide tegevust kooskõlastades siiski Chargiertenconventi mantlipärijana.

Eesti Vabariigi loomise järel tegutsema jäänud baltisaksa korporatsioonid lõpetasid tegevuse Eestis 1939. aastal seoses baltisakslaste ümberasumisega Saksamaale (Umsiedlung).

Eesti rahvuslikud üliõpilaskorporatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanim eesti tudengite korporatsioon on Vironia, mis registreeriti 1900. aastal Riias. Katse luua 1882. aastal samanimelist eesti üliõpilaskorporatsiooni ei pälvinud heakskiitu Tsaari-Venemaa riigivõimult, mistõttu organisatsioon registreeriti üliõpilasseltsina Eesti Üliõpilaste Seltsi nime all. 1888. aastal kordasid EÜSi liikmed katset Fraternitas Viliensise nime all, kuid tsensor keelas selle, kahtlustades tudengikorporatsioone poliitilises tegevuses. 1904. aastal kordasid EÜSi liikmed katset nime Aestia all, kuid seda ei kinnitatud 1905. aasta revolutsiooni tõttu.

Vanim Eestis loodud eesti üliõpilaste korporatsioon on 1907. aastal EÜSist lahkunud liikmete asutatud Fraternitas Estica.

Eesti vanima korporatsiooni nimele pretendeerib ka Arminia Dorpatensis, kuid seda pole Eesti Korporatsioonide Liit tunnustanud, tuues põhjenduseks, et Arminia tegevuses Eestis on olnud pikaajaline katkestus, samuti oli varasem Arminia Dorpatensis saksakeelne.

Algselt olid Eestis üksnes meeskorporatsioonid, naiskorporatsioonide asutamine sai võimalikuks alles pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal.

Mitu eesti üliõpilaskorporatsiooni osalesid Vabadussõjas in corpore (täies koosseisus), näiteks Sakala ja Vironia.

Nõukogude võim keelustas 1940. aastal kõigi korporatsioonide tegevuse. Paljud neist jätkasid tegevust eksiilis, Eestis taastati suurem osa korporatsioone 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses.

Eesti alal tegutsenud üliõpilaskorporatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Naiskorporatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meeskorporatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viitamistõrge: <references>-sildis kirjeldatud <ref>-sildil on rühmatunnus "", mis puudub eelnevas tekstis.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]