Arhed

Allikas: Vikipeedia
Arhed
Halobacteria sp. koloonia, iga rakk on umbes 5 μm pikk.
Halobacteria sp. koloonia, iga rakk on umbes 5 μm pikk.
Taksonoomia
Domeen: Arhed Archaea
Woese, Kandler & Wheelis, 1990

Arhed ehk ürgid (Archaea) (on kasutatud ka nimetusi arhead, arhebakterid ehk ürgbakterid (Archaebacteria) ja metabakterid) on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed.

Nagu bakteritelgi, puudub arhedel tuumamembraan. Varem arvati arhed bakterite hulka. Carl Woese poolt 1970. aastate lõpus tehtud molekulaaruuringute põhjal on leitud, et arhed on bakteritest evolutsiooniliselt kauged (rRNA järjestuste põhjal koostatud evolutsioonipuus on ürgid lähemal eukarüootidele kui bakteritele (varasemas mõistes eubakteritele), mistõttu organismid jaotatakse kolmeks domeeniks: bakterid, arhed ja eukarüoodid. Arhed kas moodustavad üheainsa riigi või jaotatakse mitmeks riigiks.

Arhed erinevad teistest prokarüootidest tRNA ja rRNA koostise poolest, nende membraanis esinevad unikaalsed lipiidid ja rakuseinas puuduvad peptidoglükaanid. Paljud arhede raku geneetilise informatsiooni paljundamise, säilitamise ja avaldumise eest vastutavad ensüümid sarnanevad eukarüootide vastavate ensüümidega.

Arhed jaotatakse kolmeks rühmaks:

Esimestena avastatud ning siiani tuntuimad arhed elavad äärmuslikes elukeskkondades. Neid nimetatakse ekstremofiilideks. Näiteks elavad arhed kuumaveeallikates, kus veetemperatuur võib ulatuda 100°C, ning ülisoolastes järvedes (näiteks Surnumeri), kus soolsus ulatub 300 promillini (maailmamere soolsus on 34...36 promilli).

Mõned arhed elavad inimese sooles ja toodavad seal metaani. Neid on palju ka teistsugustes looduskeskkondades. Arvatakse näiteks, et maailmameres on umbes 1,3 · 1028 arhet.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võimalikud hõimkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]