Robert Hooke

Allikas: Vikipeedia

Robert Hooke (18. juuli 16353. märts 1703) oli Inglise füüsik ja loodusteadlane, kes mängis tähtsat rolli 17. sajandi teadusrevolutsioonis.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Korgitamme rakud ja mimoosilehed mikroskoobi all. Illustratsioon Robert Hooke'i raamatust "Micrographia" (1665).

Hooke'i paelus teadus, eriti bioloogia, juba varajases lapsepõlves. Tema isa John Hooke oli vaimulik. Kolme vanema venna eeskujul pidi ka Robertist saama oma isa kirikus töötav vaimulik. Kuna aga teda vaevasid õpingute ajal sagedased peavalud, kartsid vanemad, et Robert ei jõua täiskasvanuikka, ja lõpetasid tema õpetamise.

Aastal 1653 hakkas ta Oxfordi Christ Churchi kiriku koorilauljaks. Sel ajal kohtus ta keemiku ja füüsiku Robert Boyle'iga, kes värbas ta oma õpilaseks. On arvatud, et Boyle'i seaduse tõestas tegelikult Robert Hooke, kuna Boyle ei olnud matemaatik.

Teadustöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hooke'i mikroskoop. Illustratsioon raamatust "Micrographia" (1665).
Kirp mikroskoobi all. Illustratsioon raamatust "Micrographia" (1665).

Aastal 1660 avastas Hooke tahke keha elastse deformatsiooni seaduse (Hooke'i seadus).

1662. aastal kutsuti ta Londoni Kuningliku Seltsi eksperimentide kuraatoriks (Curator of Experiments), kellena ta vastutas seltsile saadetud ideede tõestamise eest.

Hooke täiustas ka mikroskoopi ja avastas sellega taimede rakulise ehituse. Oma tähelepanekud mikroskoobiga avaldas ta 1665. aastal ilmunud raamatus "Micrographia".

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hooke'i järgi on muu hulgas nimetatud asteroid 3514 Hooke (1971 UJ), Robert Hooke'i Teaduskeskus Londonis, Hooke'i medal, kraatrid Hooke'i kraaterKuul[1] ja Marsil.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. AstroLink Planetenkunde, Veebiversioon (vaadatud 03.10.2013) (saksa keeles)