Ribonukleiinhape
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
See artikkel vajab ajakohastamist. Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus. |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on organismi rakkudes leiduv nukleiinhape. RNA on biopolümeer, millel olenevalt vormist on mitmeid erinevaid funktsioone.
Primaarstruktuur on ka RNA-l nukleotiidide ahel, kusjuures ühinemine toimub fosfodiestersidemetega. Nukleotiidse järjestuse määrab RNA sünteesil eeskujuks olev DNA ahel.
Kuigi RNA on peamiselt üheahelaline, võivad selle molekulis esineda ka pikad kaheahelalised lõigud, kus ahelad on ühinenud komplementaarsete nukleotiidide vaheliste vesiniksidemete abil. Komplementaarsed paarid on siin A—U ja C—G. Sellised lõigud esinevad näiteks transport-RNA-s.
Enamasti ei ole RNA ühinenud valkudega, kuid näiteks ribosoomides toimub ka RNA ja valkude liitumisi, kusjuures moodustuvad nukleoproteiidid.
RNA-l esineb mitu funktsionaalset vormi. Nendeks on messenger-RNA (mRNA, informatsiooni-RNA), ribosomaalne RNA (rRNA), transport RNA (tRNA). Eukarüootides eristatakse veel pre-mRNA-d (primaarne, sisaldab introneid ja eksoneid), mis sünteesitakse vahetult transkriptsiooni käigus DNA-lt ja millest hiljem moodustuvad intronite välja lõikamise tulemusel mRNA molekulid.
RNA osaleb päriliku info realiseerimises – valkude biosünteesis. mRNA kannab info DNA-st valgusünteesiaparaadiks olevasse ribosoomi. rRNA-st ja valkudest moodustatakse valgusünteesi läbiviivad ribosoomid, tRNA toimetab aminohapped ribosoomidesse, kus need seotakse polüpeptiidiks.
Sisukord |
Põhilised RNA liigid [muuda]
| RNA liik | Iseloomustus |
|---|---|
| •mRNA-, sõnumi-RNA ehk messenger-RNA | Põhiline translatsiooni molekul, mis kannab edasi geneetilist informatsiooni valku. Geeni DNA transkribeeritakse mRNA kujule. mRNA seondub ribosoomile ja see sõnum transleeritakse vastavasse valku. RNA viiruste puhul, säilitatakse geneetilist informatsiooni juba valminud kujul transleerimiseks. [1] |
| •tRNA-, transpordi-RNA ehk transfer-RNA | Adaptor. Olemuselt väga tähtis valgusünteesis. Väike RNA molekul, mida saab “laadida” vastava aminohappega ensüümide poolt. Paardub mRNAga Watson-Cricki aluspaaride moodustumise teel. Seeläbi osaleb tRNA kasvava polüpeptiidse ahela pikendamises. Igale aminohappele vastab üks tRNA. tRNAs on umbes 75 nukleotiidi. [2] |
| •rRNA-, ribosomaalne RNA ehk ribosome RNA | Moodustab ribosoomide põhilise osa. Mõlemis ribosoomi alaühikus on pikad rRNA ahelad, mis moodustavadki seondumissaite vastavatele ribosomaalsetele proteiinidele. Need valgud aitavad ribosoomil säilitada ja kohandada vastavat kolme-dimensioonilist struktuuri. Mitmed ribosoomi funktsioonid on seotud rRNAga. [3] |
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ Liljas, Anders (2004). Structural aspects of protein synthesis. World Scientific Publishing Co. Pte. Ltd.
- ↑ Liljas, Anders (2004). Structural aspects of protein synthesis. World Scientific Publishing Co. Pte. Ltd.
- ↑ Liljas, Anders (2004). Structural aspects of protein synthesis. World Scientific Publishing Co. Pte. Ltd.
Välislingid [muuda]
- Alo Lõhmus: "Geneetikas toimub RNA-revolutsioon" tarbija24, 22. juuni 2007
