RNA

Allikas: Vikipeedia

Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul e. biopolümeer. RNA osaleb mitmetes eluks vajalikes protsessides nagu näiteks geenide kodeerimine ja dekodeerimine, geenide regulatsioon ja ekspressioon. RNA on üheahelaline polünukleotiidide jada, mis on omavahel seotud fosfodiestersidemetega. Rakulised organismid kasutavad geneetilise informatsiooni vahendajana informatsiooni-RNAd (mRNA ehk messenger-RNA), samas on mõnedel viirustel geneetiline informatsioon kodeeritud RNA kujul.

Mõned RNA molekulidest rakus on katalüütiliselt aktiivsed, mõned vastutavad geeniekspressiooni eest, mõned on rakuliste signaalide vastuvõtjad ning vahendajad. Üks nendest protsessidest on valgusüntees ribosoomis, kus mRNAd osalevad valgu monomeeride e. aminohapete kokkuliitmisel polüpeptiidideks. Selleks protsessiks on vajalikud ka transport-RNAd (tRNA), mis transpordivad aminohappeid ribosoomi, ja ribosoomi-RNAd (rRNA), mis ühendavad aminohapped omavahel valkudeks.

Võrdlus DNAga[muuda | redigeeri lähteteksti]

RNA keemiline struktuur on väga sarnane DNAle, kuid erineb sellest kolmel moel:

  • Erinevalt kaheahelalisest DNAst on RNA enamasti üheahelaline molekul ning tunduvalt lühem kui DNA molekulid. Sellegipoolest võib RNA komplementaarsuse alusel paarduda ja moodustada kaksikheelikseid, näiteks tRNA puhul.
  • DNA sisaldab suhkrujäägina desoksüriboosi, kuid RNA sisaldab riboosi. Desoksüriboosis puudub tsüklilises pentoosis 2’ positsioonis hüdroksüülgrupp. See hudroksüülgrupp muudab RNA ebastabiilsemaks, kuna hüdrolüüs saab toimuda suurema tõenäosusega.
  • DNAs on adeniinile komplementaarne alus tümiin, RNAs aga uratsiil, mis on tümiini metüleerimata vorm.[1]

Nagu ka DNAs on enamikes bioloogiliselt aktiivsetes RNAdes, näiteks mRNA, tRNA, rRNA, snRNA ja teised mittekodeerivad RNAd, komplementaarsed järjestused, mis võimaldavad RNA-l voltuda[2] ja moodustada kaksikheeliks. Selliste RNAde analüüsimine on näitanud, et nad ei ole primaarstruktuuriga. Erinevalt DNAst ei sisalda paardunud RNA pikki kaksikheelikseid, vaid pigem lühikeste heeliksite kogumeid, mis moodustavad globulaarsetele valkudele sarnaseid struktuure. Heeliksite kogumeid moodustades on RNA võimeline omandama ensüümidele omast katalüütilist aktiivsust.[3] Katalüütilise aktiivsusega RNAd nimetatakse ribosüümiks. Näiteks peptiidsideme sünteesi eest vastutab ribosoomis 23S rRNA, millel on katalüütiline e. ribosüümne aktiivsus.[4]

Struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iga nukleotiid RNAs sisaldab suhkrujäägina riboosi, mille süsinikud nummerdatakse 1’ kuni 5’. 1’ positsioonile on seondunud alus, adeniin (A), tsütosiin (C), guaniin (G) või uratsiil (U). Adeniin ja guaniin on puriinid, tsütosiin ja uratsiil on pürimidiinid. Fosfaatgrupp on seondunud ühe riboosi 3’ ja teise riboosi 5’ süsinikuga. Füsioloogilisel pH-l on fosfaatgrupid negatiivse laenguga ja seega on RNA negatiivse laenguga molekul ehk (polüanioon). Lämmastikalused võivad vesiniksidemeid moodustada tsütosiini ja guaniini, adeniini ja uratsiili ning guaniini ja uratsiili vahel.[5]

Struktuuriliselt eristab RNA DNAst riboosi 2’ süsinikule seondunud hüdroksüülgrupp. RNA biheeliks võtab selle funktsionaalse grupi tõttu A-vormi, DNAl on dominantseks konformatsiooniks ehk ruumiliseks struktuuriks B-vorm.[6] A-vorm tingib RNA kaksikheeliksil väga sügava ja kitsa suure vao ning madala ja laia väikse vao.[7] 2’-OH grupi olemasolu tõttu on konformatsiooniliselt paindlikes RNA regioonides võime keemiliselt atakeerida külgnevaid fosfodiestersidemeid ja lõhestada RNA suhkur-fosfaat selgrooga.[8]

RNA transkribeeritakse ainult nelja lämmastikalusega (adeniin, tsütosiin, guaniin ja uratsiil), kuid aluseid ja seondunud suhkrujääke on võimalik erinevatel viisidel modifitseerida. Pseudouridiin (Ψ) ja ribotümidiin (T) on ühed enamlevinud RNA modifikatsioonid. Pseudouridiin moodustub, kui uratsiili ja riboosi vahel muutub C-N side C-C sidemeks.[9] Veel üks tavaline RNA molekulis leiduv modifikatsioon hüpoksantiin on puriini derivaat ning nukleosiidina kutsutakse inosiiniks (I). Inosiinil on võtmeroll geneetilise koodi Wobble hüpoteesis, mille järgi tRNA antikoodoni 5'alus, mis seondub mRNA koodoni 3'alusega ei ole ruumiliselt nii piiratud ning võivad ebastandardselt aluspaarduda.[10]

Süntees[muuda | redigeeri lähteteksti]

RNA sünteesi katalüüsib ensüüm, RNA polümeraas, mis kasutab üht DNA-ahelat matriitsina, et sünteesida komplementaarne RNA ahel e. transkript, seda protsessi nimetatakse transkriptsiooniks.[11] Transkriptsiooni initsiatsioon algab ensüümi seondumisega DNA promooter järjestusele. DNA kaksikheeliksi kerib lahti polümeraasi helikaasse aktiivsusega piirkond. RNA polümeraas liigub seejärel mööda matriitsahelat 3’–5’ suunal ja uue RNA molekuli süntees toimub 5’–3’ suunal. DNA järjestuses on kindlaks määratud, millal RNA süntees lõpetatakse e. termineeritakse.[12]

RNA molekule modifitseeritakse tihti kohe pärast transkriptsiooni. Näiteks eukarüootsele pre-mRNAle lisatakse polü-A saba ja 5’-cap struktuur ning splaissosoomi abil lõigatakse pre-mRNAst välja intronid, et saaks moodustuda funktsionaalne mRNA.

On olemas ka rida RNA-sõltuvaid RNA polümeraase, mis kasutavad matriitsina RNAd, et sünteesida uus RNA ahel. Näiteks mitmed RNA viirused kasutavad seda ensüümi oma genoomi replitseerimiseks.[13] Lisaks on RNA-sõltuv RNA polümeraas oluline RNA interferentsi toimimisel.[14]

RNA tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülevaade[muuda | redigeeri lähteteksti]

Informatsiooni-RNA (mRNA) on RNA, mis kannab informatsiooni DNAlt ribosoomile. mRNAde kodeerivad järjestused määravad aminohappelise järjestuse sünteesitavas valgus.[15] Paljud RNAd ei kodeeri valku, umbes 97% transkriptsiooni produktidest eukarüootides.[16][17][18][19]).

Mittekodeerivad RNAd võivad olla kodeeritud enda geenide poolt (RNA geenid), kuid võivad olla ka pre-mRNAst välja lõigatud intronid.[20] Kõige tavalisemad mittekodeerivad RNAd on transpordi-RNA (tRNA) ja ribosoomi-RNA (rRNA) ning mõlemad on olulised translatsiooni protsessis.[21] On olemas selliseid mittekodeerivaid RNAid, mis osalevad geeniregulatsioonis, RNA töötlemises ja teistes protsessides. Mõned RNAd on võimelised katalüüsima keemilisi reaktsioone nagu näiteks teiste RNAde lõikamine ja ligeerimine[22] ning peptiidsideme moodustumine ribosoomis[23] – selliseid RNAid kutsutakse ribosüümideks.

Translatsioonis[muuda | redigeeri lähteteksti]

mRNA kannab informatsiooni valgujärjestuse kohta ribosoomi, mis on valgusünteesi masinavärgiks rakus. mRNA on kodeeritud niimoodi, et järjestikused kolm nukleotiidi (koodon) vastavad ühele aminohappele. Kui eukarüootsetes rakkudes on DNAlt transkribeeritud mRNA eellasmolekul (pre-mRNA), siis protsessitakse see mRNAks. Protsessimise käigus lõigatakse välja intronid - pre-mRNA mittekodeerivad alad. Seejärel eksporditakse mRNA tuumast tsütoplasmasse, kus ta seondub ribosoomile ja transleeritakse tRNA abiga vastavaks valguks. Prokarüootses rakus, millel puudub tuum ja tsütoplasmavõrgustik, võib mRNA seonduda ribosoomile ka juba mRNA transkribeerimise ajal.[15]

Transpordi-RNA (tRNA) on väike RNA ahel, mis kannab kindlaid aminohappeid ribosoomi valgusünteesi aktiivtsentrisse, kus aminohapped liidetakse kasvavale polüpeptiidahelale. tRNAl on piirkonnad aminohapete seondumiseks ja antikoodonregioon koodonite äratundmiseks mRNA ahelal.[20]

Ribosoomi-RNA (rRNA) on ribosoomi katalüütiline komponent. Eukarüootsed ribosomid koosnevad neljast erinevast rRNA molekulist: 18S, 5.8S, 28S and 5S rRNA. Kolm rRNA molekuli sünteesitakse tuumakeses ja üks sünteesitakse mujal. Tsütoplasmas moodustavad ribosomaalsed RNAd ja valgud nukleoproteiini e. ribosoomi. Ribosoom seob mRNAd ja teostab valgusünteesi. Ühele mRNAle võib korraga seonduda mitu ribosoomi.[15]

Regulatoorsed RNAd[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitmed RNAde tüübid on võimelised geeniekspressiooni maha suruma olles komplementaarsed transleeritavale mRNAle või geenidele DNAs. MikroRNAsid (miRNA; 21-22nt) leidub eukarüootsetes rakkudes. Enam on kirjeldatud neid taimedes ja ussikestes, samuti on inimestel umbes 250 geeni, mis kodeerivad miRNAsid.[24] miRNAd toimivad läbi RNA interferentsi (RNAi), kus miRNA efektorkompleks ja ensüümid saavad seonduda komplementaarsele RNAle, blokeerida mRNA transleerimist või kiirendada mRNA degradatsiooni.[25][26]

Väike interfereeriv RNA (siRNA; 20–25 nt) on lühike kaheahelaline RNA. Neid tekib tihti viraalsete RNAde lagundamisel, samas on ka endogeenseid siRNAde allikaid.[27][28] siRNAd käituvad sarnaselt miRNAdele läbi RNA interferentsi. Mõned miRNAd ja siRNAd võivad põhjustada märklaud-geenide metüleerimist, mis lõpetab või vähendab nende geenide transkriptsiooni.[29][30][31]

Paljudel prokarüootidel on CRISPR RNAd, mis moodustavad RNA interferentsile sarnase süsteemi.[32]

Antisenss-RNAd on laialt levinud, enamus neist surub maha geene, kuid mõned võivad olla transkriptsiooni aktivaatorid.[33] Antisenss-RNA võib seonduda mRNAle ning seejärel moodustub kaheahelaline RNA, mille lagundavad ensüümid.[34]

Pikad mittekodeerivad RNAd reguleerivad eukarüootide geene.[35] Üks neist RNAdest on Xist, mis katab emaste imetajate ühe X kromosoomi ning see kromosoom inaktiveeritakse.[36]

mRNA võib sisaldada regulatoorseid elemente nagu näiteks ribolüliti, 5’ mittetransleeritav regioon või 3’ mittetransleeritav regioon: need cis-regulatoorsed elemendid reguleerivad vastava mRNA aktiivsust.[37] Mittetransleeritavad regioonid võivad sisaldada ka elemente, mis reguleerivad teisi geene.[38]

RNA töötlemisel osalevad RNAd[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitmed RNAd osalevad teiste RNAde modifitseerimisel. Pre-mRNAst lõigatakse splaissosoomidega välja intronid, mis sisaldavad erinevaid väikeseid tuuma RNAid (snRNA).[21] Mõned intronid võivad olla ribosüümid.[39] RNAd saab modifitseerida ka nukleotiidide modifitseerimisega. Eukarüootides modifitseeritakse RNA nukleotiide üldjuhul väikeste tuumakese RNAde abil (snoRNA; 60–300 nt)[20], mida leidub tuumakeses ja Cajali kehakestes. snoRNAd assotseeruvad ensüümidega, mis juhitakse aluspaardumise abil RNA piirkonda, mida modifitseerima hakatakse. Seejärel modifitseerivad need ensüümid RNA nukleotiide.[40][41] RNA võib olla ka metüleeritud.[42][43]

RNA genoomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nagu DNA, kannab ka RNA geneetilist informatsiooni. RNA viiruste genoomid koosnevad RNAst, mis kodeerib ka erinevaid viiruse valke. Viroidid on grupp patogeene, mis koosnevad ainult RNAst, ei kodeeri valke ja replitseeritakse peremeestaime raku polümeraasiga.[44]

RNA ümberpööratud transkriptsioonis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viirused, mis kasutavad ümberpööratud transkriptsiooni replitseerivad oma DNA genoome kasutades matriitsahelana RNAd. Seejärel transkribeeritakse DNA koopiatelt uued RNAd. Retrotransposoonid levivad samuti kopeerides DNAd ja RNAd üksteise pealt.[45]

Telomeraas sisaldab RNAd, mida kasutatakse matriitsina eukarüootsete kromosoomide otste sünteesimiseks.[46]

Kaheahelaline RNA[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaheahelaline RNA (dsRNA) on RNA, millel on sarnaselt DNAle kaks komplementaarset ahelat. Mõnede viiruste geneetilise materjali moodustab dsRNA (dsRNA viirused). dsRNAd (viraalne RNA või siRNA) võivad põhjustada eukarüootsetes rakkudes RNA interferentsi.[47][48][49][50]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Berg JM, Tymoczko JL, Stryer L (2002). Biochemistry(5th ed.). WH Freeman and Company. pp. 118–19, 781–808. ISBN 0-7167-4684-0. OCLC 179705944 48055706 59502128.
  2. I. Tinoco and C. Bustamante (1999). "How RNA folds". J. Mol. Biol. 293 (2): 271–281. doi:10.1006/jmbi.1999.3001. PMID 10550208Papercore summary 
  3. Higgs PG (2000). "RNA secondary structure: physical and computational aspects". Quarterly Reviews of Biophysics 33 (3): 199–253. doi:10.1017/S0033583500003620. PMID 11191843. 
  4. Ain Heinaru. Geneetika. Õpik kõrgkoolile, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus,2012.
  5. Lee JC, Gutell RR (2004). "Diversity of base-pair conformations and their occurrence in rRNA structure and RNA structural motifs". J. Mol. Biol. 344 (5): 1225–49. doi:10.1016/j.jmb.2004.09.072. PMID 15561141. 
  6. Salazar M, Fedoroff OY, Miller JM, Ribeiro NS, Reid BR (1992). "The DNA strand in DNAoRNA hybrid duplexes is neither B-form nor A-form in solution". Biochemistry 32 (16): 4207–15. doi:10.1021/bi00067a007. PMID 7682844. 
  7. Hermann T, Patel DJ (2000). "RNA bulges as architectural and recognition motifs". Structure 8 (3): R47–R54. doi:10.1016/S0969-2126(00)00110-6. PMID 10745015. 
  8. Mikkola S, Nurmi K, Yousefi-Salakdeh E, Strömberg R, Lönnberg H (1999). "The mechanism of the metal ion promoted cleavage of RNA phosphodiester bonds involves a general acid catalysis by the metal aquo ion on the departure of the leaving group". Perkin transactions 2 (8): 1619–26. doi:10.1039/a903691a. 
  9. Yu Q, Morrow CD (2001). "Identification of critical elements in the tRNA acceptor stem and TΨC loop necessary for human immunodeficiency virus type 1 infectivity". J Virol. 75 (10): 4902–6. doi:10.1128/JVI.75.10.4902-4906.2001. PMC 114245. PMID 11312362. 
  10. Elliott MS, Trewyn RW (1983). "Inosine biosynthesis in transfer RNA by an enzymatic insertion of hypoxanthine". J. Biol. Chem. 259 (4): 2407–10. PMID 6365911. 
  11. Ain Heinaru. Geneetika. Õpik kõrgkoolile, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus,2012.
  12. Nudler E, Gottesman ME (2002). "Transcription termination and anti-termination in E. coli". Genes to Cells 7 (8): 755–68. doi:10.1046/j.1365-2443.2002.00563.x. PMID 12167155. 
  13. Jeffrey L Hansen, Alexander M Long, Steve C Schultz (1997). "Structure of the RNA-dependent RNA polymerase of poliovirus". Structure 5 (8): 1109–22. doi:10.1016/S0969-2126(97)00261-X. PMID 9309225. 
  14. Ahlquist P (2002). "RNA-Dependent RNA Polymerases, Viruses, and RNA Silencing". Science 296 (5571): 1270–73. Bibcode:2002Sci...296.1270A. doi:10.1126/science.1069132. PMID 12016304. 
  15. 15,0 15,1 15,2 Cooper GC, Hausman RE (2004). The Cell: A Molecular Approach (väljaanne 3rd ). Sinauer. pp. 261–76, 297, 339–44. ISBN 0-87893-214-3. OCLC 174924833 52121379 52359301 56050609. 
  16. Mattick JS, Gagen MJ (1. september 2001). "The evolution of controlled multitasked gene networks: the role of introns and other noncoding RNAs in the development of complex organisms". Mol. Biol. Evol. 18 (9): 1611–30. doi:10.1093/oxfordjournals.molbev.a003951. PMID 11504843. 
  17. Mattick, JS (2001). "Noncoding RNAs: the architects of eukaryotic complexity". EMBO Reports 2 (11): 986–91. doi:10.1093/embo-reports/kve230. PMC 1084129. PMID 11713189. 
  18. Mattick JS (Oktoober 2003). "Challenging the dogma: the hidden layer of non-protein-coding RNAs in complex organisms". BioEssays : News and Reviews in Molecular, Cellular and Developmental Biology 25 (10): 930–9. doi:10.1002/bies.10332. PMID 14505360. 
  19. Mattick JS (Oktoober 2004). "The hidden genetic program of complex organisms". Scientific American 291 (4): 60–7. doi:10.1038/scientificamerican1004-60. PMID 15487671.  [katkine viide]
  20. 20,0 20,1 20,2 Wirta W (2006). Mining the transcriptome – methods and applications. Stockholm: School of Biotechnology, Royal Institute of Technology. ISBN 91-7178-436-5. OCLC 185406288. 
  21. 21,0 21,1 Berg JM, Tymoczko JL, Stryer L (2002). Biochemistry (väljaanne 5th ). WH Freeman and Company. pp. 118–19, 781–808. ISBN 0-7167-4684-0. OCLC 179705944 48055706 59502128. 
  22. Rossi JJ (2004). "Ribozyme diagnostics comes of age". Chemistry & Biology 11 (7): 894–95. doi:10.1016/j.chembiol.2004.07.002. PMID 15271347. 
  23. Nissen P, Hansen J, Ban N, Moore PB, Steitz TA (2000). "The structural basis of ribosome activity in peptide bond synthesis". Science 289 (5481): 920–30. Bibcode:2000Sci...289..920N. doi:10.1126/science.289.5481.920. PMID 10937990. 
  24. Molecular Bioogy of the Cell. J.D.Watson et al. 2004. p570. Cold Spring Harbor Laboratory Press; 5th edition.
  25. Wu L, Belasco JG (Jaanuar 2008). "Let me count the ways: mechanisms of gene regulation by miRNAs and siRNAs". Mol. Cell 29 (1): 1–7. doi:10.1016/j.molcel.2007.12.010. PMID 18206964. 
  26. Matzke MA, Matzke AJM (2004). "Planting the seeds of a new paradigm". PLoS Biology 2 (5): e133. doi:10.1371/journal.pbio.0020133. PMC 406394. PMID 15138502. 
  27. Vazquez F, Vaucheret H, Rajagopalan R, Lepers C, Gasciolli V, Mallory AC, Hilbert J, Bartel DP, Crété P (2004). "Endogenous trans-acting siRNAs regulate the accumulation of Arabidopsis mRNAs". Molecular Cell 16 (1): 69–79. doi:10.1016/j.molcel.2004.09.028. PMID 15469823. 
  28. Watanabe T, Totoki Y, Toyoda A, et al. (Mai 2008). "Endogenous siRNAs from naturally formed dsRNAs regulate transcripts in mouse oocytes". Nature 453 (7194): 539–43. Bibcode:2008Natur.453..539W. doi:10.1038/nature06908. PMID 18404146. 
  29. Sontheimer EJ, Carthew RW (Juuli 2005). "Silence from within: endogenous siRNAs and miRNAs". Cell 122 (1): 9–12. doi:10.1016/j.cell.2005.06.030. PMID 16009127. 
  30. Doran G (2007). "RNAi – Is one suffix sufficient?". Journal of RNAi and Gene Silencing 3 (1): 217–19. 
  31. Pushparaj PN, Aarthi JJ, Kumar SD, Manikandan J (2008). "RNAi and RNAa — The Yin and Yang of RNAome". Bioinformation 2 (6): 235–7. doi:10.6026/97320630002235. PMC 2258431. PMID 18317570. 
  32. Horvath P, Barrangou R (2010). "CRISPR/Cas, the Immune System of Bacteria and Archaea". Science 327 (5962): 167–70. Bibcode:2010Sci...327..167H. doi:10.1126/science.1179555. PMID 20056882. 
  33. Wagner EG, Altuvia S, Romby P (2002). "Antisense RNAs in bacteria and their genetic elements". Adv Genet. Advances in Genetics 46: 361–98. doi:10.1016/S0065-2660(02)46013-0. ISBN 9780120176465. PMID 11931231. 
  34. Gilbert SF (2003). Developmental Biology (väljaanne 7th ). Sinauer. pp. 101–3. ISBN 0-87893-258-5. OCLC 154656422 154663147 174530692 177000492 177316159 51544170 54743254 59197768 61404850 66754122. 
  35. Amaral PP, Mattick JS (Oktoober 2008). "Noncoding RNA in development". Mammalian genome : official journal of the International Mammalian Genome Society 19 (7–8): 454–92. doi:10.1007/s00335-008-9136-7. PMID 18839252. 
  36. Heard E, Mongelard F, Arnaud D, Chureau C, Vourc'h C, Avner P (1999). "Human XIST yeast artificial chromosome transgenes show partial X inactivation center function in mouse embryonic stem cells". Proc. Natl. Acad. Sci. USA 96 (12): 6841–46. Bibcode:1999PNAS...96.6841H. doi:10.1073/pnas.96.12.6841. PMC 22003. PMID 10359800. 
  37. Batey RT (2006). "Structures of regulatory elements in mRNAs". Curr. Opin. Struct. Biol. 16 (3): 299–306. doi:10.1016/j.sbi.2006.05.001. PMID 16707260. 
  38. Scotto L, Assoian RK (Juuni 1993). "A GC-rich domain with bifunctional effects on mRNA and protein levels; implications for control of transforming growth factor beta 1 expression". Mol. Cell. Biol. 13 (6): 3588–97. PMC 359828. PMID 8497272. 
  39. Steitz TA, Steitz JA (1993). "A general two-metal-ion mechanism for catalytic RNA". Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A. 90 (14): 6498–502. Bibcode:1993PNAS...90.6498S. doi:10.1073/pnas.90.14.6498. PMC 46959. PMID 8341661. 
  40. Xie J, Zhang M, Zhou T, Hua X, Tang L, Wu W (2007). "Sno/scaRNAbase: a curated database for small nucleolar RNAs and cajal body-specific RNAs". Nucleic Acids Res. 35 (Database issue): D183–7. doi:10.1093/nar/gkl873. PMC 1669756. PMID 17099227. 
  41. Omer AD, Ziesche S, Decatur WA, Fournier MJ, Dennis PP (2003). "RNA-modifying machines in archaea". Molecular Microbiology 48 (3): 617–29. doi:10.1046/j.1365-2958.2003.03483.x. PMID 12694609. 
  42. Cavaillé J, Nicoloso M, Bachellerie JP (1996). "Targeted ribose methylation of RNA in vivo directed by tailored antisense RNA guides". Nature 383 (6602): 732–5. Bibcode:1996Natur.383..732C. doi:10.1038/383732a0. PMID 8878486. 
  43. Kiss-László Z, Henry Y, Bachellerie JP, Caizergues-Ferrer M, Kiss T (1996). "Site-specific ribose methylation of preribosomal RNA: a novel function for small nucleolar RNAs". Cell 85 (7): 1077–88. doi:10.1016/S0092-8674(00)81308-2. PMID 8674114. 
  44. Daròs JA, Elena SF, Flores R (2006). "Viroids: an Ariadne's thread into the RNA labyrinth". EMBO Rep. 7 (6): 593–8. doi:10.1038/sj.embor.7400706. PMC 1479586. PMID 16741503. 
  45. Kalendar R, Vicient CM, Peleg O, Anamthawat-Jonsson K, Bolshoy A, Schulman AH (2004). "Large retrotransposon derivatives: abundant, conserved but nonautonomous retroelements of barley and related genomes". Genetics 166 (3): 1437–50. doi:10.1534/genetics.166.3.1437. PMC 1470764. PMID 15082561. 
  46. Podlevsky JD, Bley CJ, Omana RV, Qi X, Chen JJ (2008). "The telomerase database". Nucleic Acids Res. 36 (Database issue): D339–43. doi:10.1093/nar/gkm700. PMC 2238860. PMID 18073191. 
  47. Blevins T et al.; Rajeswaran, R.; Shivaprasad, P. V.; Beknazariants, D.; Si-Ammour, A.; Park, H.-S.; Vazquez, F.; Robertson, D. et al. (2006). "Four plant Dicers mediate viral small RNA biogenesis and DNA virus induced silencing". Nucleic Acids Res 34 (21): 6233–46. doi:10.1093/nar/gkl886. PMC 1669714. PMID 17090584. 
  48. Jana S, Chakraborty C, Nandi S, Deb JK (2004). "RNA interference: potential therapeutic targets". Appl. Microbiol. Biotechnol. 65 (6): 649–57. doi:10.1007/s00253-004-1732-1. PMID 15372214. 
  49. Schultz U, Kaspers B, Staeheli P (2004). "The interferon system of non-mammalian vertebrates". Dev. Comp. Immunol. 28 (5): 499–508. doi:10.1016/j.dci.2003.09.009. PMID 15062646. 
  50. Whitehead, K. A.; Dahlman, J. E.; Langer, R. S.; Anderson, D. G. (2011). "Silencing or Stimulation? SiRNA Delivery and the Immune System". Annual Review of Chemical and Biomolecular Engineering 2: 77–96. doi:10.1146/annurev-chembioeng-061010-114133. PMID 22432611

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]