Luuüdi

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib anatoomia mõistest; toiduaine kohta vaata artiklit Üdi (kulinaaria)

Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete (sealhulgas inimese) toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.[1][2]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Terminoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luuüdi on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica-sse ja rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica.

Ülesanded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luuüdis toimub peamine hematopoees - erütropoees, leukotsütopoees ja osaliselt ka lümfotsütopoees (hiljem küpsevad T-lümfotsüüdid tüümuses).[3]

Noorte indiviidide kasvamise ajal on luuüdi ülekaalukalt aktiivne e punane luuüdi (ladina keeles medúlla óssium rúbra),millest 4.-5.eluaastaks on osa muutunud rasvastunud luuüdiks).[4][5] Täiskasvanul toimub hematopoees peamiselt punase luuüdiga lameluudes, nagu koljuluud,lülisamba lülid, puusaluud, abaluud, rinnakuluu, roided. Toruluude epifüüsides asendub see aja jooksul mitteaktiivse e kollase luuüdiga (ladina keeles medúlla óssium fláva).[6][7]

Luuüdi strooma koosneb valdavad enamikus kollasest luuüdist.

Histoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Punases luuüdis komplekteeritakse erütrotsüüte, granulotsüüte ja trombotsüüte ja need tuuakse verre arteriaalsete kapillaaride venoosurgete kaudu.[8] Punases luukoes asuvad luukoerakud komplekteerivad ka uut luukudet.[9]

Luuüdi rakkude hulka kuuluvad ka hematopoeetilised tüvirakud. Luuüdi strooma koosneb stroomarakkudest. Tuvastatud on järgmisi rakutüüpe: fibroblaste, makrofaage, adipotsüüte, osteoblaste, osteoklaste, müotsüüte, dendriitrakke ja endoteelirakke.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 440:2004.
  2. Roosalu, 2010
  3. Nienstedt jt., 2011
  4. Nienstedt et al 2011
  5. Lepp, 2013
  6. Normaalne veri ja luuüdi
  7. Lepp, 2013
  8. Lepp, 2013
  9. Roosalu, 2010

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]