Jood

Allikas: Vikipeedia
53


7
18
18
8
2
I
126,9044
Jood
Jood

Jood on keemiline element järjenumbriga 53.

Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. Joodi aatommass on 126,90447 aatommassiühikut.

Jood on halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule.

Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113 °C ja keevad temperatuuril 184 °C, moodustades lillaka auru. Tema sulamissoojus on 15,52 kJ/mol ja aurustumissoojus on 41,57 kJ/mol. Tema soojusmahtuvus temperatuuril +25 °C on 54,44 J/(mol*K).

Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne.

Joodi avastas Prantsusmaa insener Bernard Courtois 1811. Tol ajal käisid Napoleoni sõjad ja nõudlus püssirohu tähtsa koostisosa salpeetri järele oli suur. Salpeetrit toodeti kaaliumnitraadist ja selleks oli vaja naatriumkarbonaati. Viimast eraldati mererannikule uhutud adrust, mis sisaldas joodi. Naatriumkarbonaadi eraldamiseks adru põletati ja selle tuhka uhuti veega. Jäätmed hävitati väävelhappega. Ühel päeval lisas Courtois väävelhapet liiga palju ja nägi tõusmas lilla auru pilve. Seejärel täheldas ta, et aur kristalliseerus külmadele pindadele, moodustades tumedad kristallid. Courtois kahtlustas kohe, et on avastanud uue elemendi, aga tal ei olnud uuringute jätkamiseks raha. Kuid ta andis kristalle oma aja tuntud füüsikutele ja keemikutele: Joseph Louis Gay-Lussacile, André-Marie Ampère'ile, Charles Bernard Desormes'ile ja Nicolas Clément'ile. 29. novembril 1813 tegid Desormes ja tema väimees Clément Courtois' avastuse avalikuks. Gay-Lussac soovitas sellele nime (värvi järgi) ja Ampère teatas avastusest Inglise keemikule Humphry Davyle, kes täheldas uue elemendi suurt sarnasust klooriga keemiliste omaduste poolest. 10. detsembril teatas Davy Londoni Kuninglikule Seltsile, et on avastanud uue elemendi, kuid pärast Gay-Lussaci protesti võttis omaks, et esimesena tegi seda Courtois.

Joodil on teada 37 isotoopi. Nendest üks, jood-127 on stabiilne. Looduslikult on avastatud veel isotoopi jood-129, mille poolestusaeg on 15,7 miljonit aastat. Tehislikult saadud isotoopidest on kõige pikema poolestusajaga jood-125 (59 päeva), jood-131 (8 päeva) ja jood-123 (13 tundi).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel:


Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Metallid Poolmetallid Väärisgaasid Mittemetallid Leelismetallid Leelismuldmetallid Lantanoidid Aktinoidid
Vesinik - Boor - Süsinik - Lämmastik - Hapnik - Fluor - Räni - Fosfor - Väävel - Kloor - Seleen - Broom - Jood