Viktor Palm

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Viktor Palm seeniorist; tema poja kohta vaata artiklit Viktor Palm (noorem).

Viktor Palm

Viktor Palm (17. september 1926 Tartu[1]23. jaanuar 2010 Tartu[viide?]) oli eesti keemik ja poliitik. Ta oli Tartu Ülikooli professor ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viktor Palm oli kooliõpetaja poeg.[1]

1937–40 õppis Palm Hiiu progümnaasiumis, 1940–41 Tallinna 10. Keskkoolis. 1941–43 oli ta evakueerituna NSV Liidu tagalas, 1943–47 mobiliseerituna Nõukogude armees. 1946 sooritas ta eksternina Tallinna Polütehnilise Instituudi ettevalmistusosakonnas keskkooli lõpueksamid, 1952 lõpetas Leningradi Ülikooli keemiateaduskonna. 1955 oli ta Tartu Ülikoolis üheaastases aspirantuuris, 1959–60 viibis stažöörina Pennsylvania ja Chicago Ülikoolis, 1964 veel mitmes USA ülikoolis. 1956 kaitses Palm keemiakandidaadi kraadi NSVL TA Keemilise Füüsika Instituudi juures väitekirjaga "Исследование кинетики и мехнизма реакции хлорирования n-фенилуретилансульфокислоты хлорсульфоновой кислотой", 1966 keemiadoktori kraadi NSVL TA Elementaarorgaaniliste Ühendite Instituudis väitekirjaga "Исследование в области реакционной способности органических соединений".[1]

1952–1954 ja 1956–58 oli Palm TÜ orgaanilise keemia kateedri vanemõpetaja, 1958–62 dotsent, 1962–93 kateedri juhataja, aastast 1968 professor, 1994 emeriitprofessor. Ta oli teaduslähetustes 1973 Tšehhoslovakkias, 1978 Itaalias, 1994 Hispaanias ja Koreas, 1995 Prantsusmaal, 1996 Jaapanis. 1958 rajas ta TÜ keemilise kineetika ja katalüüsi probleemlabori.[1]

Teadustöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viktor Palm uuris happelist katalüüsi ja kõrgelt happelisi keskkondi, keemiliste ühendite reaktsioonivõimet ning teiste omaduste struktuurist ja solvendist tulenevaid sõltuvusi, keemilist informaatikat, arvutikeemiat ja statistilist andmetöötlust, samuti teaduse metodoloogia küsimusi. Ta oli heterolüütiliste orgaaniliste reaktsioonide kiirus- ja tasakaalukonstantide tabelite seeria (1975–90) toimetaja. Nende baasil loodi Palmi juhendamisel digitaalne andmebaas ning viimasega seotud otsingu ning statistilise andmetöötluse tarkvarapakett. Koos Ilmar Koppeliga esitas ta üldise kvantitatiivse ja kvalitatiivse käsitlusviisi, mis võimaldab arvesse võtta solvendiefektide mõju keemiliste ühendite reageerimisvõimele, optilisele ja raadiospektrile ning mitmesugustele füüsikalis-keemilistele omadustele (seda nimetatakse Koppel-Palmi võrrandiks).[1]

1960.–1970. aastail korraldas Palm üleliidulisi konverentse ja seminare, millega rajati alus keemiliste ühendite omaduste struktuuri- ja solvendisõltuvuste kvantitatiivset käsitlust ja prognoosi võimaldavate korrelatsioonivõrrandite rakendamisele. 1964 asutas ta uue jätkväljaande (ajakirja) Реакционная способность органических соединений ja oli selle teaduslik toim. Aastast 1978 ilmus ka ajakirja ingliskeelne variant Organic Reactivity, aastast 1993 ilmub ajakiri ainult inglise keeles. Palm oli 1991–96 Eesti Teadusfondi Nõukogu ekspert keemia, molekulaar- ja mikrobioloogia ning geneetika alal.[1]

Kokku avaldas Palm üle 200 teadustrükise, sh 4 monograafia autor või kaasautor.[1]

Poliitiline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viktor Palm osales aktiivselt Eesti taasiseseisvumisliikumises. Ta oli üks Eestimaa Rahvarinde asutajaid 1988. aastal, selle algatuskeskuse ja volikogu liige, 1989–91 NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadik. Eesti Vabariigi Riigikogu valimistel 1992. aastal võitis ta Keila valimisringkonnas Interrinde kandidaati, endist ENSV Julgeoleku Komitee esimeest Karl Kortelainenit.[1]

NSVL Rahvasaadikute Kongressil toetas Palm Molotov-Ribbentropi pakti hukkamõistmist ja Balti riikide taasiseseisvumist. Ta tegutses Rahvasaadikute Kongressi regioonidevahelise saadikuterühma kaasesimehena koos tuumafüüsiku akadeemik Andrei Sahharoviga. Reaktsioonilise riigipöördekatse ajal 1991. aasta augustis tegutses Palm koos Boriss Jeltsiniga, tasandades teed Eesti taasiseseisvumise tunnustamisele.[1]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

1978. aastal sai Viktor Palm Eesti Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks, 1986 akadeemikuks. 1982 pälvis ta ENSV teenelise teadlase aunimetuse, 1985 Paul Kogermani mälestusmedali, 1997 Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest[1] ning 2002 Valgetähe IV klassi teenetemärgi[viide?].

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viktor Palm oli Natalia ja Viktor Palm noorema isa.[1]

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Основы количественной теории органических реакций. Тлн, 1967, 2. trükk 1977 (tõlgitud 1979 ka saksa keelde)
  • Advances in linear Free Energy Relationships (kaasautor I. Koppel). // London: Plenum Press (1972) V
  • Tabels of Rate and Equilibrium Constants of Heterolytic Organic Reactions (toim). Moscow, 1975–1979, I–IV; Tartu, 1984–90, I–IV
  • Computer-managed Automatic Data Retrival and Prognozing System for Rate and Equilibrum Constants of Organic Reactions. // J. Chem. Inf. and Comp. Sci. 30 (1990)
  • Computerized System for the Storage, Processing an Prognostication of Data with orientation toward the use of correlation equations (kaasautorid A. Jalas, J. Kiho, T. Tenno). // Organic Reactivity 31 (1997) 1 (104)
  • A computerized storage and the retrieval system of pKa values of hydrogen acids (kaasautorid A. Jalas, T. Tenno). // TA Toim. Keemia 50 (2001) 3
  • Computerized database on Chemical Reactivity (Rate and Equilibrium Constants) and Concerted Softwarefor Retrival, Processing and Prognosis of data (kaasautor). // Int. Conf. on Education and Information Systems: Technologies and Applications. Proc. II. Orlando, 2004

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII. Trt, 1998, lk 154
  • Eesti Teaduste Akadeemia 1980–1985. Tallinn, 1986, lk 342
  • Eesti entsüklopeedia, kd 14, lk 355
  • Tartu Ülikooli biograafiline leksikon I, lk 299; II, lk 125
  • Tartu Ülikooli ajalugu III, lk 187, 229, 233, 290, 291, 403
  • Eesti TA liikmeskond 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 96–97
  • Emeriitpoliitik Viktor Palm 73. // Eesti Päevaleht (1999) 17. IX
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.