Aivo Lõhmus
Aivo Lõhmus (21. juuli 1950 Kõlleste vald – 28. märts 2005 Tartu) oli eesti kirjanik.
Lõpetas 1976 TRÜ eesti filoloogina ning oli aastatel 1985–1997 Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna konsultant ja majandusjuhataja.
Oli Eesti Kongressi liige.
Sisukord |
Looming[muuda]
Väärtustas loodust ja armastusel põhinevat perekonnaelu kui inimese hingelise tasakaalu peamisi allikaid. Kirjutanud ka kirjanduskriitikat ja tõlkinud kümmekond raamatut, peamiselt soome keelest.
Artiklid raamatute hävitamisest[muuda]
Aivo Lõhmus on esimesena lähemalt uurinud raamatute hävitamist Eestis 1940.–50. aastatel. Ta avaldas artiklid "Iga raamat on ime" (Edasi 21. ja 22. jaanuar 1988; uustrükk kriitikakogumikus "Võim ja vari", 2002, lk 12–22) ja "Raamatu saatusest Eestis" (Videvik nr 44/46, 2000, november); pikem artikkel sama pealkirjaga "Raamatu saatusest Eestis" ilmus kogumikus "Raamatu osa Eesti arengus" (Eesti Raamatu Aasta avakonverentsi ettekanded Tartus 6.–7. aprillil 2000, Tartu 2001, lk 85-95). Tema kokkuvõtte kohaselt on Eestis Nõukogude võimu poolt hävitatud 20–26 miljonit raamatut (+ veel ajakirjad), üldkahju moodustab 1940. aasta seisuga umbes 100 miljonit krooni ja 2002. aasta vääringusse ümberarvestatult üle 5 miljardi krooni.
Teosed[muuda]
Luulekogud[muuda]
- "Aastarangid" (1976)
- "Puumaamees" (1978)
- "Nüüd ja enne, siin ja mujal" (1982)
- "Kysymyksiä presidentille" (soomekeelne luulekogu, Jyväskylä 1991)
- "Hüüdja hääle murre" (osaliselt valikkogu, 2000)
Näidend[muuda]
- "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (võru murdes, koos Madis Kõivuga, 1987). Näidendit on lavastatud lavakunstikateedris 1993 ja Soomes Varkause teatris 1996.
Romaan[muuda]
- "Alla orgu ja üle jõe" (1988)
Kriitikakogumik[muuda]
- "Võim ja vari" (alapealkiri: "Lugusid kaugematest ja lähematest aegadest", 2002)
Tõlgitud teosed[muuda]
- John Wyndham, "Trifiidide päev" (ulmeromaan), ka tõlkija järelsõna, sari Mirabilia, ER 1990
- Sakari Pälsi, "Selge sott ütles Vallesmanni Arvo" (koos Harald Lepikuga, jutukogu), Ilmamaa 1999, 478 lk
- Richard Dawkins, "Jõgi Eedenist". Sari Avatud Eesti raamat, Ilmamaa 2000, 184 lk
- Eeva-Liisa Manner, "Häda võitjaile" (romaan), Ilmamaa 2000, 144 lk
- "Suur uneraamat". Koostanud Raisa Vuohelainen, Tänapäev 2001, 248 lk
- Raimo Bärman, "Salapärased kirikukellad" (novelle, ka tõlkija järelsõna), Tiritamm 2002, 240 lk
- Hannu Raittila, "Canal Grande", Varrak, 2003, 270 lk
- Eero Tarasti, "Professor Amfortase saladus" (semiootiline seiklusromaan), Tartu Ülikooli Kirjastus 2003, 350 lk
- Neil Gaiman, "Coraline", Tiritamm 2004, 175 lk
- Aleksis Kivi "Seitse venda" (ka tõlkija järelsõna), ER 2005, 400 lk
Kirjandus[muuda]
- Arno Oja, "Visiitkaart luulerangidega" (luulekogu "Aastarangid" arvustus) – Looming 1976, nr 10, lk 1751–53
- Astrid Reinla, "Kaks uut sonetipärga eesti luules" (luulekogu "Aastarangid" arvustus) – Keel ja Kirjandus 1977, nr 3, lk 173–174
- Sirje Kiin, "Virvenduste kaudu" (luulekogu "Puumaamees" arvustus) – Looming 1978, nr 8, lk 1399–1401
- Toomas Liiv, "Aivo Lõhmuse kolmas luulekogu" (raamatu "Nüüd ja enne, siin ja mujal" arvustus) – Looming 1982, nr 12, lk 1705–06
- Mati Hint, "Ja kõik süüd om veren" (näidendi "Põud ja vihm..." arvustus) – Looming 1987, nr 10, lk 1415–16
- Kauksi Ülle, "Üte jutiga kellega ja mille" (sama näidendi arvustus) – samas, lk 1416–17
- "Tartlane – see on tõepoolest raske elukutse". Vestlus Aivo Lõhmusega, üles kirjutanud Henn-Kaarel Hellat – Sirp ja Vasar 12. august 1988, lk 4–5
- Mati Hint, "Pretensioonitu kirjanduse malbed võlud" (romaani "Alla orgu ja üle jõe" arvustus) – Looming 1988, nr 12, lk 1704–07
- Ülo Tonts, "Hardo Tomera ja teised" (romaani "Alla orgu ja üle jõe" arvustus) – Keel ja Kirjandus 1989, nr 1, lk 52–53
- Kalev Kesküla, "Vaikelu väikeses Eesti linnas" – Vikerkaar 1989, nr 1, lk 80–81
- Ivar Grünthal, "Tartu romaan" ("Alla orgu ja üle jõe") – Tulimuld 1990, nr 2, lk 109–111
- Sirje Kiin, "Mida küsib eesti luuletaja Soome presidendilt?" (luulekogu "Kysymyksiä presidentille" arvustus) – Looming 1991, nr 6, lk 842–843
- Eesti kirjanike leksikon, ER, Tallinn 2000, lk 314–315, artikli autor Silvia Nagelmaa
- Priidu Beier, "Truudus Tartule" (luulekogu "Hüüdja hääle murre" arvustus) – Looming 2001, nr 7, lk 1102–06
- Aivar Kull, "Aivo Lõhmuse heitlus ajavaimuga" (kriitikakogumiku "Võim ja vari" arvustus) – Looming 2003, nr 6, lk 946–948 ja A. Kulli raamatus "Kulli pilk", Tartu 2005, lk 421–424
Välislingid[muuda]
- Peeter Künstler, "Aivo Lõhmuse memorandum" (luulekogu "Hüüdja hääle murre" arvustus) – Sirp 2. veebruar 2001, lk 7
- Aivar Kull, "Aivo Lõhmuse jõuline tundelüürika" (luulekogu "Hüüdja hääle murre" arvustus) – Tartu Postimees 6. veebruar 2001, lk 2 ja A. Kulli raamatus "Kulli pilk", Tartu 2005, lk 190–191
- Rein Veidemann, "Mälestades Aivo Lõhmust" – Postimees 29. märts 2005
- Nekroloog – Sirp 1. aprill 2005
- Kati Murutar, "Liiga noored lesed" – Eesti Naine 2005, nr 9, lk 22-24
- Madis Kõiv, "Sõber Aivo" – Sirp 2. juuni 2006, lk 4–5
- Aivo Lõhmus Eesti biograafilises andmebaasis ISIK