Aadu Must

Allikas: Vikipeedia
Aadu Must 15. oktoobril 2009 Tartu Ülikooli aulas esinemas armeenia kirjakeele rajaja Hatšatur Abovjani 200. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil.

Aadu Must (sündis 25. märtsil 1951 Pärnus) on Eesti ajaloolane ja poliitik, Tartu linnavolikogu esimees.

Ta on Tartu Ülikooli arhiivinduse professor ja oli 20072009 ning 20112013 Riigikogu liige. Alates aastast 1996 kuulub ta Eesti Keskerakonda. On Eesti Keskerakonna juhatuse liige.

Poliitikaväline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aadu Must lõpetas 1969 Tartu 7. Keskkooli ajaloo eriklassi ning 1976 cum laude ajaloo eriala Tartu Ülikoolis. Sama aastal asus ta TÜ ajaloo osakonna õppejõu kohale. Ajalookandidaadi kraadi kaitses 1986. aastal, kandidaaditööks oli "Sindi linn ja 1. Detsembri nimeline Vabrik, 18331983".

Must on Tartu Ülikooli ajaloo osakonna arhiivinduse õppetooli asutaja. Esialgu oli ta selle hoidja, alates 1998. aastast aga arhiivinduse korraline professor ja õppetooli juhataja. Must on Eesti Arhiivinõukogu liige. Ta on avaldanud ka raamatu perekonnaloo uurimisest ("Eestlaste perekonnaloo allikad") ning tegelenud aktiivselt eestlaste nimede uurimisega (andmebaas Onomastika NET).

Aadu Must on Tartu Ülikooli Kirjastuse juhatuse liige ning "Ajaloolise Ajakirja" taasasutaja ja endine peatoimetaja (19982002). Enne seda toimetas ta ajalooajakirja "Kleio" (19891997). Must on Eesti Arhivaaride Ühingu, Õpetatud Eesti Seltsi ja Rotary Tartu Toome Klubi liige ning oli Akadeemilise Ajalooseltsi aseesimees. Must on Euroopa Teadusfondi programmi "Euroopa ajalugu ja rahvuslikud ajalood" juhtkomitee liige.

Poliitiline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aadu Must (2009)

Aadu Must oli Eesti Rojalistliku Partei liige. 1996. aastast on ta Eesti Keskerakonna liige.

Must oli Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liige, 2007–2009 XI Riigikogu liige.

Kandideeris 1995. aastal VIII Riigikogusse Eesti Roheliste ja Eesti Rojalistliku Partei moodustatud valimisliidu Neljas Jõud nimekirjas, kuid ei osutunud valituks.[1]

Ta on olnud Tartu Linnavolikogu liige 19891992, 1999–2007 ning esimees 2001–2007 ja alates 2009. Ta on TÜ Kliinikumi ja Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liige.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta on abielus Ülle Mustaga. Neil on neli tütart, vanim neist on Kadri Simson.

Tunnustused ja autasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjutisi[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Sindi linn ja 1. Detsembri nimeline Vabrik, 1833–1983". Eesti Raamat, 1985 (tegelik kaasautor: Ülle Must)
  • "The formation of Estonian diplomacy: the Estonian foreign delegation in Stockholm in 1918 & the Estonian Information Office in Stockholm in 1991". – "The independence of the Baltic states: origins, causes, and consequences: a comparison of the crucial years 19181919 and 19901991". Chicago, 1996. ISBN 0-929700-16-3.
  • "Eestlaste perekonnaloo allikad". Tartu: Kleio, 2000 ISBN 9985-9178-4-7
  • "Akadeemilise Ajalooseltsi aruanne 1999. aasta tegevuse kohta". – Ajalooline Ajakiri 2000, nr. 1.
  • "Küüditatud eestlaste ajalugu Tomski arhiivis". – Ajalooline Ajakiri 2000, nr. 4.
  • "Vaidlus ajaloo üle: järelmõtteid Santiago de Compostelas toimunud historiograafiakongressilt". – Ajalooline Ajakiri 2001, nr. 1–2.
  • "Põrgu värk: ajalootuulest ja põrguluulest". Tartu: Kleio, 2005 ISBN 9985-9304-6-0
  • "Siber ja Eesti. Jalaraua kõlin". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012. ISBN 978-9949-32-143-8

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Riigikogu valimine. 5. märts 1995. Vabariigi valimiskomisjoni kodulehekülg. (Kasutatud 14. aprillil 2010.)
  2. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 374

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]