Joseph Goebbels

Allikas: Vikipeedia
Joseph Goebbels. Heinrich Hoffmanni foto.

Paul Joseph Goebbels (29. oktoober 1897 Mönchengladbach1. mai 1945 Berliin) oli Saksamaa poliitik, üks Adolf Hitleri lähimaid kaastöölisi, üks Kolmanda Riigi mõjukamaid ja tuntumaid poliitikuid.

Erilise tähtsuse omandas ta juba Weimari vabariigi ajal Berlin-Brandenburgi Gauleiter'ina ja NSDAP riigipropagandajuhatajana, Teise maailmasõja viimaste kuude ajal "totaalse sõjapanuse peavolinikuna" (Generalbevollmächtigter für den totalen Kriegseinsatz), eelkõige aga rahvavalgustuse ja propaganda riigiministrina 1933–1945. Goebbels, kes oli ka Riigikultuurikoja (Reichskulturkammer) president, andis iga päev ajakirjandusele juhendeid, valitsedes pärast massimeedia tasalülitamist Saksamaa vaimu- ja kultuurielu üle.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Goebbels oli lühikest kasvu ning nõrga tervisega, mistõttu ta ei saanud vabatahtlikuna osaleda Esimeses maailmasõjas. Nii asus ta tegelema intellektuaalsete aladega, saades 1921. aastal filosoofiadoktori kraadi. 1924. aastal astus ta natsionaalsotsialistlikku parteisse (NSDAP) ning sai seal peagi üheks juhtliikmeks. Lisaks kirjanduslikule andele oli ta äärmiselt tahtejõuline ning osav manipuleerija, seetõttu oli ta ka üks partei peaideolooge ning kõnemehi. Samuti jäi ta, erinevalt mitmetest teistest Hitleri kaaskondlastest (Hermann Göring, Heinrich Himmler) füürerile lõpuni ustavaks, sest uskus fanaatiliselt natside poliitika õigsusesse ning oli üks äärmuslikemaid antisemiite.

1933. aastal, kui natsid võimule said, sai Goebbelsist propagandaminister. Ta asus kohe juutidega võitlema intellektuaalsel pinnal, korraldades raamatute põletamisi ning kavandades teisi nendevastaseid aktsioone, mis kulmineerusid 1938. aastal Kristallööga. Samuti muutus emta retoorika aasta-aastalt sõjakamaks, valmistades sakslasi ette suureks konfliktiks. Teise maailmasõja ajal püüdis Goebbels kõigi vahenditega mõjutada sakslasi natsionaalsotsialistide poliitikat ja sõjaohvreid aktsepteerima, kuulutades 1943. aastal, kui sõda pöördus Saksamaa kahjuks, välja totaalse sõja. Goebbelsi retoorika jäi äärmiselt populistlikuks ning lõplikku võitu kuulutavaks kuni lõpuni, mil tegelikult enam mingiks edukaks lahenduseks lootust polnud. 22. aprillil 1945. aastal asus Goebbels koos naise ja lastega Hitleri punkrisse Berliinis ning julgustas füürerit kuni lõpuni pealinna jääma. Teised natsiladviku liikmed lahkusid Berliinist, püüdes end päästa, kuid Goebbels ja Martin Bormann jäid ka aprilli lõpus Hitleri juurde, otsustades oma ideoloogia nimel surra. 30. aprillil, kui Hitler sooritas enesetapu, sai Goebbelsist riigikantsler. Sel kohal oli ta aga vaid ühe päeva, sest olukorra lootusetus sundis teda 1. mail enesetappu tegema. Tema naine Magda Goebbels mürgitas enne seda nende kuus last ning läks seejärel koos mehega vabasurma.

Eelnev:
Adolf Hitler
Saksamaa riigikantsler
30. aprill1. mai 1945
Järgnev:
Johann Ludwig Schwerin von Krosigk