Rass

See artikkel räägib inimrassi mõistest üldse; rassi mõiste kohta USA rahvaloendustel vaata artiklit Rass (USA rahvaloendus); bioloogilise mõiste kohta vaata artiklit rass (bioloogia); taimeliigi kohta vaata harilik rass; taimeperekonna kohta vaata artiklit rass (perekond).

---

Rass ehk inimrass on suur geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühm. Rasse on eristatud kolm kuni mõnikümmend. Inimeste eri rassidesse liigitamise aluseks olevateks omadusteks on kõige sagedamini naha värvus, pea ja selle osade kuju, keel, kultuur ja eeldatav geograafiline päritolu.

Teadusharu, mis uurib rasse, nimetatakse rassiteaduseks ehk etniliseks antropoloogiaks.

Rassiteooriad

Multiregionaalse teooria ehk "vana teooria" järgi kujunesid tänapäeva inimese eri rassid inimese eellasliigist Homo erectus neis maailmajagudes, kuhu ta rändas.

Out of Africa teooria leiab, et rassid on tekkinud Aafrikas hiljem, liigis Homo sapiens. Inimesed pärineksid seega ühest suhteliselt hilisest ning konkreetsest rühmast.

1952. aastal ilmus UNESCO raamat "What is race", mis üldiselt pani aluse seisukohale, et sünnilt on kõik rassid võrdsed.

Rassid

Praegused rassid arvatakse olevat tekkinud viiest rassist, mis elasid erinevates piirkondades 10 000 – 40 000 aastat tagasi (hilis-pleistotseenis):

• Kaukasoidid – Lääne-Aasia
• Australoidid – Austraalia, Jaava, Kalimantan
• Mongoloidid – Aasia
• Kapoidid – Aafrika
• Kongoidid – Lõuna-Aafrika

Viimase jääaja jooksul läksid need rühmad liikvele, segunesid jne.

Tänapäeval eristatakse nahavärvi põhjal kolme põhirassi:

• Valge ehk europiidne rass
• Kollane ehk mongoliidne rass
• Must ehk negriidne rass

Geneetikud on kõige enam selgusele jõudnud mongoliidide osas, pakkudes selle rassi moodustumise algusajaks ligikaudu 120 000 – 60 000 aastat tagasi. Kuna Ameerikasse ja Austraaliasse jõudsid inimesed hiljem, kujunesid Ameerika indiaanlased, Austraalia aborigeenid ja maoorid ka tunduvalt hiljem välja.

Rasside erinevused ja alarühmad

Esimese järgu tunnused, mis rasse eristavad, on naha ja karvade värvus, juuste kuju, habeme kasv, nina ja huulte kuju. Teise järgu tunnused on kasv, pea ja näo kuju ning keha mõõtmed. Põhirassid jaotatakse omakorda kuni 22 rassi, mis jaotuvad alarühmadeks vastavalt inimeste näokujule, juuste värvile, kasvule ja isegi veregrupile.

Negriidid

Negriidide tüüpiline esindaja on neegrirass. Neegrirassi iseloomustab tume nahavärvus, krässus juuksed, piklik pea ja lai nina, paksud huuled ning enamasti suur kasv. Maailma pikimad inimesed kuuluvad neegrirassi, kes asustavad kogu Aafrikat lõuna pool Saharat. Pärisneegrid arenesid välja Aafrikas, kus on väga palav kliima. Nende tumedas nahas, juustes ja silmades on väga palju pigmenti, mis kaitseb neid päikese eest. Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest. Nendest pärinevad Sudaani, Kesk- ja Lääne-Aafrika ning bantu rahvad.

Europiidid

Europiidide tunnused on üsna varieeruvad. Neil on hele kuni pruun nahk, kitsas nina, kitsad huuled. Silmade ja juuste värvus varieerub heledast tumedani, juuksed on sirged või lokkis. Lõunapoolsetel aladel elavate europiididele on iseloomulik tumedam juuste, naha ja silmade värvus, põhjapoolsed on heledate juuste, heledamate silmadega ning heledama nahaga. Ka pikkuselt võivad europiidid olla väga erinevad. Europiidid pärinevad Euroopast, Põhja-Aafrikast, Lähis-Idast ja Indiast, kus kliima on jahedam kui ekvaatori ääres. Nad ei vaja nii palju kaitsepigmenti päikese vastu, seetõttu on neil hele nahk ja heledad juuksed ning silmad.

Mongoliidid

Mongoliidsesse põhirassi kuuluvatel inimestel on kollakas või punakas nahk. Ka mongoliidne põhirass on esindatud välimuselt erinevate inimgruppidega. Üldiselt on neile iseloomulik väike kasv, kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv. Sellesse põhirassi kuuluvad ka Ameerika indiaanlased. Pärismongolite algkodu on Aasias, kus võib olla väga külm. Neil on ümar nägu, sest naha all on paks rasvakiht, mis kaitseb neid külma eest. Pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu, lumekiirguse ja vingete tuulte eest. Jaapanlased, hiinlased ja Kesk-Aasia rahvad on nende järeltulijad.

Segarassid

Palju esineb ka segarasse, kes on kujunenud rasside piirialadel. Tänapäeval on inimrassid tugevasti segunenud ning leidub palju üleminekuvorme.

Rassid segunevad viimasel ajal eriti hoogsalt, sest rahvas rändab palju ringi ja paljud ei ela kogu oma elu ühes kohas. Nii on maailmas väga palju näiteks tumedajuukselisi europiide (algselt olid nad heledajuukselised) ja veidi mongoliidsete näojoontega mingi muu rassi esindajaid.

Eestlased

Eestlased kuuluvad europiidide hulka. Eestlastele on iseloomulik roosakas kuni kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad, blondid või heledamad juuksed. Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste hulka.

Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi: sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp. Esimest on peamiselt Lääne-Eestis, Muhus ja Saaremaal, teist Ida-Eestis. Paleontoloogia andmeil ulatub selline rassiline kahesus kaugesse minevikku.

Läänebalti tüüp

Läänebalti tüüp on atlandi-balti rassi tüüp, millele on iseloomulikud heledad juuksed ja silmad, suur kasv, pikapealisus ja kõrge nägu. Läänebalti tüübi ala on Lätis suurem kui Eestis, hõlmates Läti kesk- ja lääneosa ning Eesti lääneosa. Näited: Lennart Meri, Andres Tarand, Katariina Lauk, Kerttu Olmann-Mõis.

Idabalti tüüp

Idabalti tüüp on valgemere-balti rassi tüüp, millele on iseloomulik keskmine või keskmisest pikem kasv, lühipealisus, suhteliselt lai ja madal nägu ning lühike, sageli nõgusa seljaga nina. Paiguti esineb õige nõrku mongoliidsuse tunnuseid. Sellesse tüüpi kuulub suurem osa komisid, karjalasi ja vepslasi, seda leidub ka Soome ja Läti idaosas. Näited: Mart Laar, Edgar Savisaar, Elle Kull, Merle Palmiste.

Vaata ka

• Rassism

Välislingid

• Rassismi mõiste, teooriad ja ajaloo suursündmused
• Eesti rahva ja keele päritolust