SS

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib organisatsioonist 1926–1945. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge SS (täpsustus)

Schutzstaffel


Flag Schutzstaffel.svg

Bundesarchiv Bild 183-H04436, Klagenfurt, Adolf Hitler, Ehrenkompanie.jpg
Adolf Hitler "Leibstandarte SS Adolf Hitler" riviülevaatlusel 1938. aastal Klagenfurtis
Lühend SS
Moto saksa keeles Meine Ehre heißt Treue (Minu au on truudus)
Asutatud 1925
Peakorter Berliin
Piirkond Saksa Riik
Juhtkond Julius Schreck (1925–1926)
Joseph Berchtold (1926–1927)
Erhard Heiden (1927–1929)
Heinrich Himmler (1929–1945)
Karl Hanke (1945)
Peaorgan NSDAP
Sturmabteilung (1926–1934)
SS Peaamet (1934–1945)
Töötajate arv 1929. jaanuar 280
1930. detsember 2727

Helifail Schutzstaffel   (eesti keeles "kaitsemalev"), lühendatuna SS või ruunides Schutzstaffel SS.svg oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal. SS moodustati 4. aprillil 1925 NSDAP kaitseüksusena.

Alates 4. juulist 1926 oli see Sturmabteilungi (SA) allorganisatioon. Alates 14. juuliist 1934 kuni 8. maini 1945 oli SS iseseisev, paramilitaarne organisatsioon väljaspool NSDAP-d. SS allorganisatsioonid olid kaasosalised Holokaustis.

SS juhid (Reichsführer-SS):

Schutzstaffeli arenguetapid[muuda | redigeeri lähteteksti]

1925. aasta aprillis andis NSDAP Juht Adolf Hitler korralduse Julius Schreckile korralduse moodustada Schutzstaffel (kaitsesalku), milleks valiti SA piirkondlike SA-Hundert seast üks SS-Gruppe , mille koosseisu kuulus 10-20 NSDAP-le kõige ustavamat liiget, parteijuhtide füüsiliseks kaitseks. A. Hitleri korralduse alusel andis senise SA he allüksuse juht korralduse 21. septembril 1925. aastal Schutzstaffel-üksuse moodustamiseks. Koos Schutzstaffel moodustamisega tekkis ka Sturmabteilungist erinevate SS ametinimetused. Kuna moodustatud üksused oli väiksearvuslised, siis esialgsed ametinimetused olid: kaitsegrupi liige, SS Mann ja grupijuht, SS-Gruppenführer.

1926. aastal võttis NSDAP liikmetest vabatahtlikkuse alusel moodustatud paramilitaarne organisatsiooni SA juhtimise endale Adolf Hitler ning määras Sturmabteilung juhtorgani juhiks Franz Pfeffer von Salomon, kes moodustas SA sõjaväelise organisatsiooni mudeli alusel ning moodustas ka SA üleriikliku selgete alluvusvahekordadega struktuuri. Samuti moodustati üleriiklik SS üksusi ühendav SS-Obergruppenführeri ametikoht.

SS organisatsioon 1934-1939[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. SS-Amt
  2. SS-Zentralkanzlei
  3. SS-Personalabteilung
  4. SS-Verwaltungsabteilung
  5. SS-Sanitätsabteilung
  6. SS-Führungsstab (1932)
  7. SS-Verbindungsdienst (1933)
  8. Amt SS-Sicherheitsdienst
  9. SS-Rasseamt

SS organisatsioon 1939-1945[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nürnbergi Tribunal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teise maailmasõja võitjate Liitlasvägede ja Nõukogude Liidu esindajatest moodustatud Nürnbergi Tribunali otsusega kuulutati SS kuritegelikuks organisatsiooniks, koos erandina sellesse organisatsiooni mitte oma vabal tahtel kaasatud isikute suhtes.

„«Tribunal tunnistab kuritegelikuks grupi, mis koosnes isikutest, kes olid ametlikult vastu võetud SS-i organisatsiooni liikmeks ja kes ka said selle organisatsiooni liikmeks ja jäid selle koosseisu, teades, et organisatsiooni kasutatakse tegevuseks, mida kvalifitseeritakse kuritegudena või neid isikuid, kes kuuludes sellesse organisatsiooni isiklikult osalesid kuritegude toimepanemises, välja arvatud need, keda riiklikud organid liitsid sellesse organisatsiooni sellel viisil, mis ei jätnud neile mingit muud võimalust ja samuti need isikud, kes ei osalenud kuritegude toimepanemises

Autasud[muuda | redigeeri lähteteksti]

SS-surnupealuusõrmus Ehredegen der Reichsführer-SS SS-mõõk

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]