NSV Liidu piirivalve

Allikas: Vikipeedia

NSV Liidu Piirivalve oli Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s, ja Nõukogude Liidus aastatel 19221991 NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi ja riikliku julgeolekuametkondadele (Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Riikliku Julgeoleku Komiteele) allunud NSV Liidu riigipiiri valvamise, salakaubaveo tõkestamise ja luuretööga tegutsenud ametkond.

Peale traditsioonilise piirivalve ja illegaalse piiriületamise tõkestamise oli NSV Liidu piirivalve ülesanne tõkestada ka riigist loata lahkumine ning lahkujate kinnipidamine. Oma otseste ülesannete ning riikliku julgeoleku tagamiseks tegelesid nõukogude piiriäärsed piirivalveringkonnad ka luureandmete kogumisega NSV Liiduga piirnevates riikides.

NSV Liidu piirivalve tähtpäevaks oli 28. mail tähistatud Piirivalvurite päev.

Nõukogude piirivalve loomine ja algaastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1917. aastal Venemaa Ajutise Valitsuse valitsemisajal toimunud vana keisririigi riigihaldusaparaadi stiihilise lagunemise ja Keisririigi läänekubermangude (Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome) iseseisvumise tulemusena kadus vana riigipiiri valve organisatsioon ning bolševike poolt juhitava Sõjarevolutsioonikomitee andis (3. vkj)/16. novembril 1917 korralduse nr 2412 Tornio piiripunkti komissarile, mille kohaselt võis Venemaa-Saksamaa vahel peetavast sõjast puutumata jäänud piiriületuskohta Soomes Tornios kasutada piiriületamiseks ja Venemaalt lahkumiseks ainult Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee eriloa alusel. Eriloa bolševistlikult Venemaalt lahkumiseks võisid anda SRK poolt volitatud: Feliks Dzeržinski (Ülevenemaalise Tšekaa esimees), Moissei Uritski Petrogradi Tšekaa esimees, Mārtiņš Lācis (Ülevenemaalise Tšekaa esimehe asetäitja) või Vene SFNV Välisasjade Rahvakomissariaadi esindajana Adolf Joffe.

Nõukogude Punakaardi ja Punaarmee väeosade Põhjarinde valikväeosadest moodustati 1918. aasta 7. märtsi Kõrgema Ülemjuhtaja Nikolai Krõlenko käsu alusel, algselt nõukogude võimu all oleva Loode-Venemaa territooriumi piiride kaitseks Valge mere ning ajutisel Soome ja Eesti piirijoonel; teised endise Venemaa Keisririigi piirkonnad olid okupeeritud (Lõuna-Venemaa ja Ukraina - Saksamaa keisririigi vägede poolt) ning haaratud Petrogradis oktoobrirevolutsiooni tulemusena võimu haaranud Nõukogude Venemaa vastaste rahutustega ning alanud Venemaa kodusõjast.

Juhid ja organisatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piirivalveorganisatsiooni juhid olid:

GPU ...Ringkonna vägede ülemaks oli kohakaasluse alusel antud ringkonna Riikliku Poliitvalitsuse Täievoliline esindaja, kes oli ka antud piirkonna kõrgeim GPU ametnik.

Vene SFNV ja NSV Liidu riigipiiri valvega tegelenud organisatsiooni keskasutusteks olid:

  • Vene SFNV Piirivalvevägede Valitsus;
  • Vene SFNV Piirijärelvalve Valitsus;
  • Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni Eriosakond;
  • NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riiklik Poliitvalitsuse Piirivalveosakonna ja piirivalvevägede osakond;
  • -1926, NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riiklik Poliitvalitsuse Piirivalveinspektsioon;
  • 1926-, NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riiklik Poliitvalitsuse Piirivalve ja piirivalvevägede Valitsus;
  • NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riiklik Poliitvalitsuse Piirivalve Peavalitsus;
  • NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsus (Главное управление пограничных и внутренних войск (ГУПВВ))
  • NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi, NSV Liidu Siseministeeriumi ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Piirivalve Peavalitsus;
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede Peavalitsus.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1918-1921

Vene NFSV Piirivalveringkonna valitsusse kuulusid:

  • Piirivalveringkonna juhatus, kus 6 inimest;
  • Piirivalveringkonna staap, kus 6 inimest;
  • Operatiivosakond, kus 13 inimest ja milles 3 jaoskonda: operatiivjaoskond, luurejaoskond ja piirijärelvalvejaoskond;
  • Haldus ja riviosakond, kus 18 inimest ja milles 2 jaoskonda: isikkoosseisu ja väljaõppel oleva isikkkosseisu komplekteerimiseks;
  • Mereranniku kaitse osakond, milles 6 inimest (juhul, kui piirivalveringkonna oli mererannik);
  • Komandandi kommando, kus 54 inimest;
  • Sidejaoskond, kus 6 inimest;
  • Konvoi kommando, kus 61 inimest.

Käskkirja alusel loodi järgmised piirivalveringkonnad:

1922-1926

Territoriaalsete GPU vägede ja nende koosseisus olevate piirivalvevägede juhiks oli GPU Täievoliline esindaja (Полномочный представитель ГПУ (ПП ГПУ)) antud piirkonnas. Piirivalve Üksikkorpusele allus 1922. aastal, 7 piirivalveringkonda.

Piirivalveringkonna tegevust juhiti Piirivalveringkonna staabist, mille juhiks oli staabiülem. Staabi koosseisus olid:

  • Riviosakond;
  • Teenistus- ja ettevalmistusosakond;
  • Piirijärelvalveosakond;
  • Sideosakond
  • Üldosakond.

Staabi isikkoosseisu arv olenes vastava ringkonna eripärast, standartne staabi isikkoosseisu suurus oli Petrogradi, Lääne, Ukraina, Turkmeenia, Kaug-Ida ja Taga-Kaukaasia PVR-s 39 sõjaväelast ja spetsialisti[1].

  • 2. jaanuaril 1923. aastal reorganiseeriti ka piirvalve mere- ja jõeflotillide süsteem. Vastavalt ÜRPV käskkirjale moodustati Sõjamerelaevastikust Piirikaitse Üksikkorpuse Flotilli üleantavatest sõjalaevadest 4 flotilli:
  • 19. mail 1923 moodustati Buhhara-Afganistani piiri valvamiseks, mis kulges mööda Amudarja jõge, Amudarja piirivalvelaevade salk.
  • 1923. aasta juulis moodustati PÜK baasil RPV piirivalve osakond, mis allus RPV ülema asetäitjale,
  • Aastail 1924-1926 toimus piirivalve operatiiv- (teabekogumine ja agentuurtöö piiritsoonis) ja sõjaväelise (sõjaväestatud üksuste juhtimine) juhtkonna liitmine ja ühtlustamine. Loodi piiritsoonides kordonid, komandatuurid salgad ning liideti varem samas teenistuspiirkonnas tegutsenud piirivalve ja Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse volitatud esinduste juures asuvad piirkondlikud piirivalvevägede kontrollinspektsioonid;
1926-1934

Ajavahemikul 1926-1934 oli NSV Liidu piirivalveasutuste ülesehitus ja tööjaotus järgmine:

  • I aste, piirivalvekordon. Kordoni ülem vastutas oma teenistuspiirkonnas "riigipiiri poliitilise ja majandusliku kaitse ning kogu sise- ja diversioonilise banduitsismiilmingutega võitluse eest, revolutsioonilise korra kindlustamise eest". Oma ülesannete täitmiseks pidi kordoniülem omama informaatorite võrku, kes informeeriks piirivalve alasest olukorrast ja täidaks ka OGPU territoriaalse Salajas-Poliitilise Valitsuse ülesandeid;
  • II aste, piirivalvekomandatuur. Komandatuuri koosseisu oli peale piiri valve üksuste ka Salajane operatiivteenistus (секретно-оперативную часть), mille juhiks oli komanadatuuri ülema asetäitja SOT alal. Komanadatuur viis läbi peale piirivalvelise haldustegevuse ka 22 km laiusel piirialalal operatiivtegevust ja kontrollis piirivalvekordonite tegevust.
  • III aste, piirivalveringkond. Piirivalveringkonna piiri valve alane tegevus allus Piirivalve ja OGPU vägede Peavalitsusele (Главное управление погранохраны и войск ОГПУ (ГУПОиВ ОГПУ)). Piiril läbiviidav riikliku julgeoleku ja sisejulgeolekualane tegevus aga allus piirilõiguga kattuva regionaalse OGPU terriroriaalvalitsuse juhtimisele.

1934. aasta juulikuust koos ühise NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi loomisega moodustati piirivalvevägede juhtimiseks NSVL SARKi Piirivalve- ja sisevalve peavalitsus.

  • 1937. aastal moodustati NKVD struktuurimuudatuste käigus piirivalve juhtimiseks NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalve ja Sisevägede peavalitsus;
  • 1939. aasta veebruaris moodustati NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalvevägede peavalitsus;

Enne Teist maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nõukogude piirivalveringkonnad (пограничный округ) jaotati enne Teise maailmasõda, pärast 1939 - 1940. aasta naaberriikide ja nende osade okupeerimist ja annekteerimist territoriaalse printsiibi järgi:


Eelnev:
Piirikaitse Üksikkorpus
NSV Liidu Piirivalve
1918-1991
Järgnev:
Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse Piiriteenistus

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu piirivalve Eestis


Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]