Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee

Allikas: Vikipeedia

Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee

Asutatud 1917
Laiali saadetud 1917
Eesmärk võimuhaaramine ja VSDT(b)P võimu kehtestamine
Asukoht Petrograd
Piirkond Petrograd ja Venemaa
Emaorganisatsioon VSDT(b)P Keskkomitee

Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee (vene keeles Петроградский Военно-революционный комитет, Петроградский ВРК) oli 12/25. oktoobril 1917. aastal Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu juurde VSDT(b)P Keskkomitee initsiatiivil asutatud VSDT(b)P Keskkomitee, VSDT(b)P Petrogradi büroo, Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, ametiühingute, soldatite ning madruste esindajad.

Sõja-Revolutsioonikomitee, selleks ajaks juba Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee juures asuv Sõja-Revolutsioonikomitee likviseeriti Rahvakomissaride Nõukogu otsusega pärast Nõukogude valitsusasutustesüstemi (rahvakomissariaadid) loomist 5. detsembril 1917. aastal, millal kogu võim läks peale Oktoobrirevolutsiooni bolševike, menševike ja Sotsialistide-Revolutsionääride Partei koalitsioonivalitsusele Rahvakomissaride Nõukogule ning Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteele. Petrogradi SRK asutamisel ei olnud mingit seaduslikku alust ning oma tegevusalad ning kompetentsi määras ta ise.

Juhid ja struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Petrogradi SRK tegevust juhtisid esimees, sekretär, presiidium ja büroo.

Esimene Petrogradi SRK esimees oli Paul Laasimir (SR), asetäitjateks Nikolai Podvoiski (VSDT(b)P) ja sekretär Vladimir Antonov-Ovsejenko (VSDT(b)P).

Józef Unszlicht
Moissei Uritski

Sõjarevolutsioonikomitee liiked[muuda | redigeeri lähteteksti]

Petrogradi SRK teostas oma võimu talle alluvate Punakaardi väeosade ning piirkondlike nõukogude kaudu. Petrogradi SRK määras oma esindajaid (komissare) tööstusettevõtetesse ning sõjaväeosadesse, et kontrollida nende tegevust. Tegevusaja jooksul saadeti SRK poolt 184 komissari tööstusettevõtetesse, 85 sõjaväeosadesse ja 74 laevastikku. Komissaridel oli õigus reorganiseerida riigiasutusi, vallandada töötajaid, õigus arreteerida kontrrevolutsionääre.

Petrogradi SRK koosseisu kuulusid järgmised osakonnad ja komisjonid:

  • kaitseosakond
  • varustusosakond
  • sideosakond
  • informatsioonibüroo
  • töölismiilitsa osakond
  • ettekannete laud (стол донесений),
  • komendatuuriosakond.
  • 29. oktoobril 1917 loodi toitlustusosakond
  • Uurimiskomisjon, revolutsioonivastaste kuritegude uurimiseks ning revolutsiooni vaenlaste vahistamiseks.
  • (отдел печати),
  • rekvireerimiste osakond отдел реквизиций),
  • agitatsioonikomisjon[1]
  • 21. november 1917 loodi kontrrevolutsioonivastane komisjon (комиссия по борьбе с контрреволюцией)

Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee oli enne Erakorralise komisjoni (Tšekaa) moodustamist 20. detsembril 1917. aastal Rahvakomissaride Nõukogu juures sunni ja täitevvõimu ülesandeid teostav täitevorgan.

Pärast 29. oktoobril 1917, 13 Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikme liitmist Venemaa pealinna Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomiteesse, nimetati P. SRK ümber Petrogradis asuva Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee juures asuvaks Sõja-Revolutsioonikomiteeks.

Pärast aga rahvakomissartiaatide moodustamist nimetati senised SRK liikmed: Мatvei Muranov, Józef Unszlicht, Feliks Dzeržinski, Mārtiņš Lācis, Moissei Uritski ja P. Kazimir Vene SFNV Siseasjade rahvakomissariaadi juhtorgani Kolleegiumi liikmeteks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. История государства и права России. Москва 1998