Moissei Uritski

Allikas: Vikipeedia
Моисей Урицкий.jpg

Moissei Uritski (Урицкий Моисей Соломонович, Борецкий Моисей Соломонович, Урицкий Моисей Шлёмович) (14. jaanuar 187330. august 1918 Petrograd) oli nõukogude kommunistlik partei- ja riigitegelane, Petrogradi erakorralise komisjoni esimees 1918. aastal.

Noorus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moissei Boretski sai alghariduse Tšerkassõ progümnaasiumis, seejärel õppis Belaja Tserkovi gümnaasiumis ning Kiievi ülikooli õigusteaduskonnas.

Poliitiline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1897. aastal liitus Moissei Boretski poliitilise liikumisega, astudes sotsiaaldemokraatlikku ringikesse, 1897. aastal aga kutsuti sõjaväeteenistusse, kuid vahistati poliitilise tegevuse eest.

1899. aastal vahistati Moissei Boretski uuesti keelatud poliitilise tegevuse eest ja saadeti administaratiivasumisele Jakuudi oblastisse, kus viibis aastatel 1900-1905.

1905. aastal naasis tagasi asumiselt Peterburgi, kus elas valedokumentide alusel (Ratneri Ратнер nimele) ning jätkas poliitilist tegevust Peterburis, mille eest järjekordselt vahistati ja saadeti asumisele Vologda kubermangu ja seejärel Arhangelski kubermangu. Pärast asumiselt vabanemist taasalustas poliitilist tegevust ja vahistati korduvalt.

Aastatel 1914–1917 viibis emigratsioonis, kus jätkas poliitilist tegevust algselt sotsiaaldemokraatide menševike tiivaga ja seejärel VSDTP internatsionalistide fraktsiooniga; osales koos Lev Trotskiga ajalehe Naše Slovo («Наше слово») väljaandmises.

Veebruarirevolutsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

1917. aastal naasis Moissei Uritski Venemaale ja valiti VSDT(b)P IV kongressil bolševike fraktsiooni; Moissei Uritski oli Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee liige alates 20. oktoobrist kuni oktoobrikuuni 1917; Petrogradi SRK Täitevkomitee liige 20. oktoobrist kuni novembrini 1917.

Oktoobrirevolutsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moissei Uritski oli pärast oktoobrirevolutsiooni, Petrogradis:

Moissei Uritski oli VSDT(b)P Keskkomitee liige, ta valiti Keskkomiteesse VI kongressil; ta valiti VSDT(b)P KK liikmekandidaadiks, VSDT(b)P VII konverentil.

30. augustil 1918 lasi esseer Leonid Kannegiser ta siseasjade rahvakomissariaadi hoone aulas maha.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]