Murmansk

Allikas: Vikipeedia
Murmansk

vene Мурманск

Coat of Arms of Murmansk.png
Murmanski vapp
Pindala: 150,55 km²
Elanikke: 305 034 (2012)[1]

Koordinaadid: 68° 58′ N, 33° 5′ Ekoordinaadid: 68° 58′ N, 33° 5′ E
Murmansk
Murmansk Murmanski oblasti kaardil

Murmansk on linn Venemaal, Murmanski oblasti keskus, Arktika suurim linn. Linn asub Koola poolsaare põhjakaldal, polaarjoone taga.

Linn on asutatud 1916. aastal.

Murmansk oli NSV Liidu ja on tähtis Venemaa Föderatsiooni sõjasadam ning Venemaa sõjalaevastiku Põhjamere laevastiku ja tuumajäälõhkujate baas.

Elanike arv on viimastel aastatel kiiresti vähenenud peamiselt väljarände tõttu. 1992. aastal elas linnas 468 300 inimest.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koola poolsaare alad olid ajaloolised saamide asualad. Keskajal laienes aladele Novgorodi vabariigi võim, hiljem liideti alad Moskva suurvürstiriigiga.

Город..jpg

Venemaa keisririigis 1916–1917 kandis linn Romanovite dünastia auks nime Romanov-Murmanil (Романов-на-Мурмане).

Esimene maailmasõja ajal toimetati Venemaa keisririigi Antanta-liitlaste poole Koola poolsaarele ja Murmanskisse üle minjoni tonni sõjavarustust keisririigi sõjaväele. Saksamaa keisririigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud separaatrahulepingu sõlmimise ja rindejoone lähenemisel Petrogradile, 1918. aasta 6. märtsil maabusid Murmanskis lahingulaev "Glory"lt Suurbritannia sõjaväelased, kokkuleppel Nõukogude valitsusega linnas asuva varustuse kaitseks ning võimaliku saksa pealetungi eest. Alanud Vene kodusõjas kuulutas Murmanski Nõukogu 30. juunil end enesemääramisõiguse alusel iseseisvaks ja eraldunud Nõukogude Venemaast. Murmanski koalitsiooninõukogu toetas ka Suurbritannia, kelle toel moodustati piirkonnas Briti-Slaavi ja Prantsuse-Slaavi sõjaväeosad. 1918–1920 oli Murmansk okupeeritud lääneriikide poolt, kes toetasid Vene kodusõjas valgeid, Põhjarindel.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]