Must sõstar

Must sõstar
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Kivirikulaadsed Saxifragales Sugukond: Sõstralised Grossulariaceae Perekond: Sõstar Ribes Alamperekond: Eucoreosma Liik: Must sõstar
Ladinakeelne nimetus
Ribes nigrum L.
Sünonüümid
Botrycarpum nigrum A.Rich. Grossularia nigra Mill. ex Steud. Ribes olidum Moench

Must sõstar (Ribes nigrum) kuulub sõstraliste sugukonda kuuluvasse perekonda sõstar. Tegu on varaviljuva kergesti paljundatava marjakultuuriga, mille marju hinnatakse kõrge C-vitamiini sisalduse poolest.

Botaanilised tunnused

Õied

Pungad

Põõsas kuni 2 m kõrge. Võrsed pruunikad, noorelt karvased. Lehed suured, kuni 12 cm laiad, 3- või 5-hõlmased.

Õied kellukjad, punakad, väljastpoolt tavaliselt karvastatud, 5–10-kaupa rippuvates kobarates. Tupplehed helerohelised, punaka varjundiga, kroonlehtedest pikemad.

Tolmukad peaaegu kroonlehtede pikkused. Emakas kahesuudmeline, lõhestumata emakakaelaga, palja või karvase sigimikuga.

Marjad ümarad, ebaühtlase suurusega, mustad või pruunid, spetsiifilise aroomi ja maitsega. Tuntakse ka roheliste viljadega sorte ning liikidevahelisi sorte. Viimaste aretamisel on üheks lähtevanemaks olnud aldaani sõstar.

Taimed hakkavad viljuma 3–5 aastaselt ja kannavad rikkalikult marju peaaegu igal aastal. Annab juurevõsu ja raiumisel ka kännuvõsu.

Levik ja kasvukohad

Must sõstar on levinud terves Euroopas (peamiselt siiski põhja- ja keskosas), Kaukaasias, Siberis, Kesk-Aasias ja Mongoolias. Levila põhjaosas ulatuvad kasvualad kuni metsade levikupiirini. Kasvukohtadeks on peamiselt niiskemad segametsad, kaldavõsastikud, jõekaldad ja ojade nõod. Kasvukoha mullad on tavaliselt sügavad ja huumusrikkad. Talvel on ta meil külmakindel, talub hästi varju, kuid ei talu põuda ja madalat õhuniiskust.

Kasutamine

Musta sõstart kasvatatakse kultuurtaimena marjade saamiseks juba alates 17. sajandist. Marju tarbitakse toorelt või valmistatakse neist siirupit, moosi, veini, mahla jms. Lehti kasutatakse mitmesuguste köögiviljade konservimisel.

Marjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis

2,5 dl musta sõstra marju sisaldab sama palju C-vitamiini kui väike apelsin. Uuringud on näidanud, et vitamiini hulk püsib enam-vähem sama ka marjade töötlemisel ja säilitamisel. Lisaks sisaldab mari antioksüdante, mis parandavad inimese vastupanuvõimet haigustele. Marja kestas leidub looduslikku ainet antotsüaniini, mis annab marjadele punase, lilla või sinise värvuse ning aeglustab vähirakkude arengut.

Küpsed marjad

Musta sõstra seemnetes on haruldast oomega-6 rasvhapete rühma kuuluvat gammalinoleenhapet. Põõsa lehti hinnatakse nende meeldiva lõhna tõttu, kuid lisaks sisaldavad ka need rohkelt C-vitamiini, karotinoide ja baktereid hävitava toimega füntotsiide. Viimased on lenduva, taimse päritoluga fenoolsed ühendid, millel on mikroobe hävitav ja nende elutegevust pärssiv toime.

Marjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud alljärgnevates tabelites:

Toitained

Toitaine	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Vesi	81,96	g
Kalorsus	63	kcal
Valgud	1,40	g
Lipiidid	0,41	g
Tuhk	0,86	g
Süsivesikud	15,38	g

Toiteelemendid

Toiteelement	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Kaltsium (Ca)	55	mg
Raud (Fe)	1,54	mg
Magneesium (Mg)	24	mg
Fosfor (P)	59	mg
Kaalium (K)	322	mg
Naatrium (Na)	2,0	mg
Tsink (Zn)	0,27	mg
Vask (Cu)	0,086	mg
Mangaan (Mn)	0,256	mg

Vitamiinid

Vitamiin	Väärtus 100 g kohta	Ühik
C	181	mg
B1	0,05	mg
B2	0,05	mg
B3	0,30	mg
B5	0,40	mg
B6	0,066	mg
B12	0	mg
A	12	μg
E	1,00	mg

Soovitussortiment 2010

Mõned sordid:

'Bagira' - perspektiivsort 'Belorusskaja sladkaja' - koduaeda 'Intercontinental' - äri- ja koduaeda

'Karri' - perspektiivsort 'Lentjai' - koduaeda 'Pamjati Vavilova' - äri- ja koduaeda

'Sejanets Golubki* - koduaeda 'Zagadka' - äri-ja koduaeda 'Titania' - äriaeda

'Varmas' - koduaeda 'Vertti' - koduaeda 'Öjebyn' - äriaeda