Hematoentsefaalne barjäär

Allikas: Vikipeedia

Hematoentsefaalne barjäär ehk vere-aju tõke ehk vere-aju barjäär on selgroogsete ja paljudel selgrootute närvisüsteemi keskse elundi- peaaju mikrokeskkonna osade piirkondade, kapillaaride endoteelirakkude barjäär mis reguleerib kesknärvisüsteemi homoöstaasi ja mis ei võimalda paljudel suur- ja väikemolekulaarsetel ainetel verest ajju imenduda või toimub imendumine märgatavalt aeglasemalt. [1][2][3][4]

Hematoentsefaalse barjääri (ingl k blood-brain barrier) kontseptsiooni alusepanijateks biokeemia kaudu olid teadlased Paul Ehrlich (1885)(Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind,1908), Max Lewandowsky (1900) ja Edwin Goldman (1913) jpt.[5][6]

Hematoentsefaalse barjääri ehk vere-aju barjääri endoteeli rakud ei kata järgmisi inimese peaaju piirkondi: ajuripats, käbikeha, paraphysis, soonpõimiku endoteel, median eminence, area postrema, preoptic recess.[7]

Hiljem on lisandunud paljude teadusdistsipliinide kaudu uurimused ka võimalike vere ja kudede teiste barjääride kohta nagu:

Selgrootute hematoentsefaalne barjääri mudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hematoentsefaalne barjäär moodustab normaalse füsioloogiaga organismidel tõkke osade toitainete, erütrotsüütide ning keemiliste ainete sisenemiseks peaajju, see aga valmistab raskusi paljude uute ravimite väljatöötamisel ning nende olemasolevate katsetamisel, seetõttu kasutatakse, osaliselt, selgrootute hematoentsefaalse barjääri väljatöötatud mudelit.[8][9]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. NANCY J. LANE, HILARY J . CHANDLER, Definitive Evidence for the Existence of Tight Junctions in Invertebrates, Agricultural Research Council Unit of Invertebrate Chemistry and Physiology, 1980,Veebiversioon (vaadatud 15.06.2013)(pdf)
  2. Laterra, J, Keep, R, Betz,L.A, Goldstein, G.W, Agranoff, B.W, Albers, R.W, et al., editors. Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects., Lippincott-Raven, Philadelphia, 6th edition, 1999; Section Blood-Brain Barrier., Bookshelf ID: NBK28180, Osaline veebiversioon (vaadatud 16.04.2013)
  3. Meditsiinisõnastik. Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Lk 253, 2004, Kirjastus Medicina, ISBN 9985-829-55-7
  4. MAGNUS BUNDGAARD, N. JOAN ABBOTT,All Vertebrates Started Out with a Glial Blood-Brain Barrier 4–500 Million Years Ago, GLIA 56:699–708 (2008), http://wampumpeag.org/uploads/tx_neofileshare/2009-12-03_06-06-38_Glial_blood-brain-barrier.pdf Veebiversioon (vaadatud 15.06.2013)(pdf)]
  5. "Paul Ehrlich - Nobel Lecture: Partial Cell Functions". Nobelprize.org. 15 Jun 2013, [1]
  6. Ribatti, D., Nico, B., Crivellato, E., Artico,M. Development of the Blood-Brain Barrier: A Historical Point of View.,The Anatomical Record Part B: The New Anatomist.,2006; 289B.Veebiversioon (vaadatud 27.04.2013)(pdf)
  7. Laterra, J, Keep, R, Betz,L.A, Goldstein, G.W, Agranoff, B.W, Albers, R.W, et al., editors. Basic Neurochemistry: Molecular, Cellular and Medical Aspects., Lippincott-Raven, Philadelphia, 6th edition, 1999; Section Blood-Brain Barrier., Bookshelf ID: NBK28180, Osaline veebiversioon (vaadatud 16.04.2013)
  8. [2]
  9. Olga Andersson, Steen Honoré Hansen, Karin Hellman, Line Rørbæk Olsen, Gunnar Andersson, Lassina Badolo, Niels Svenstrup, Peter Aadal Nielsen, EntomoPharm R&D,The grasshopper: A novel model for assessing vertebrate brain uptake, May 13, 2013 as DOI:10.1124/jpet.113.205476, Veebiversioon (vaadatud 15.06.2013) (pdf)