Seljaaju

Allikas: Vikipeedia

Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt selgrookanalis.[1]

Kraniaalselt läheb seljaaju üle piklikajuks ning kaudaalselt seljaajukoonuseks.

Seljaaju ülesanneteks on närvikeskuste abil reguleerida liikumisaparaadi, kusemise, roojamise ja vereringe reflektoorset funktsioneerimist ja juhteteede abil närviimpulsside vahendamine peaajju.

Seljaaju areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui indiviiditi.

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Roomajate seljaajus on tuvastatud mitmeid neuronite tüüpe vaheneuronid, motoneuronid, funicular neurons ja comissural neurons ja pikki aksoneid.

Hallaine moodustab selgimisi ja kõhtmisi sarvi (cornu dorsale et ventrale)

Maolistel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madude seljaaju paikneb selgrookanalis ja on üsna ühetaoline elund, millel ei saa eristada jämedamaid kohti. See koosneb valge- ja hallainest moodustunud võrgustikust.

Hallaine moodustab selgimisi ja kõhtmisi sarvi.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seljaajul eristatakse mitmeid osi, nagu kaela-, rindkere-, nimme-, ristluu ja sabaosa.

Piki seljaaju välispinda kulgeb mediaanne lõhe (fissura mediana) milles paiknevad närvijuured ja veresooned ja mitu vagu:

  • mediaanne vagu (sulcus medianus)
  • dorsaalne vahevagu (sulcus intermedius)
  • dorsaalne külgvagu (sulcus lateralis dorsalis)
  • ventraalne külgvagu (sulcus lateralis ventralis).

Seljaaju sisemus koosneb läbilõikes hall- ja valgeainest.[2] Hallaine keskel kulgeb tsentraalkanal, milles ringleb peaaju-seljaajuvedelik.

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel eristatakse seljaajul kahte jämedamat kohta, kaela piirkonnas paikneb kaelapaisumus ja nimmeosas nimmepaisumus.

Inimesel koosneb seljaaju kahest sümmeetrilisest poolest, poolitajateks on seljaaju selgmisel pinnal kulgev mediaanvagu (sulcus medianus posterior) ja kõhtmisel pinnal kulgev mediaanlõhe (fissura mediana anterior). Kummalgi seljaaju poolel kulgevad eesmis-külgmine vagu (sulcus lateralis anterior) ja tagumine-külgmine vagu (sulcus lateralis posterior). Eesmis-külgmistest vagudest väljuvad seljaajunärvide kõhtmised (eesmised) juured (radix ventralis). Tagumis-külgmistesse vagudesse sisenevad seljaajunärvide selgmised (tagumised) juured (radix ventralis). Kõhtmine ja selgmine juur liituvad seljaajust väljudes vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas seljaajunärviks (nervus spinalis).

Seljaaju segment[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seljaaju segmendi moodustavad seljaaju osad, millest väljub üks paar seljaajunärvi kõhtmisi ja selgimisi juuri. Inimestel on 31 seljaaju segmenti, milledel on oma seljaajunärvide paar (kokku 31 paari).

Seljaaju segmendid on: 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluu- ja 1 õndrasegment.[3]

Seljaaju segmendid ja seljaajunärvid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lülisambas paiknevate seljaaju segmentide ja närvijuurte suhteid väljendatakse tihti tähtede ja numbrite kombinatsioonidena: seljaajunärvide kaelasegmendid C1 - C8; rinnasegmendid T1 - T12; nimmesegmendid L1- L5; ristluusegemendid S1- S5 ja 1 õndrasegment.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 684:2004.
  2. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 349, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  3. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 189–191, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]