Jalgrattasport 2004. aasta suveolümpiamängudel

Allikas: Vikipeedia

Nimed vajavad kontrollimist

Jalgrattasport 2004. aasta suveolümpiamängudel toimus 14.28. augustil ja jagunes kolmeks alade rühmaks: maanteesõit, trekisõit ja mägijalgrattasport.

Medalialad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kokku jagati medaleid 18 rattaspordialal. Maanteesõidus võistlesid nii mehed kui naised eraldistardist sõidus ja grupisõidus, trekil oli meestel kaheksa medaliala (sprint, keirin, 1 km paigaltstardist, 4000 m individuaalne ja 4000 m meeskondlik jälitussõit, punktisõit, madison ja olümpiasprint) ja naistel neli (500 m paigaltstardist, sprint, 3000 m individuaalne jälitussõit ja punktisõit). Maastikusõit oli olümpiakavas esimest korda 1996. aastal Atlantas, olümpial võisteldakse medalite pärast vaid maastikukrossis.

Võistluspaigad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maanteesõidus võisteldi Ateena tänavatel, eraldistart toimus Vouliagmeni olümpiakeskuses, kuhu paigaldati pealtvaatajatele 3000 ajutist istekohta. Olümpiavelodroom paiknes Ateena olümpiakompleksis, kus peeti kõik trekisõidu võistlused ning pealtvaatajaid mahutasid tribüünid 3500. Maastikusõidu raja äärde Parnithas mahtus võistlust jälgima 15 000 pealtvaatajat.

Mägijalgrattaspordivõistlused toimusid Olümpiamägijalgrattaspordiväljakul Párnitha mäel Acharnési deemis. Toimus meeste ja naiste maastikusõit.

Eestlaste osalemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maantee grupisõidus tegid meestest kaasa Jaan Kirsipuu, Janek Tombak, Erki Pütsep ja Andrus Aug ning naistest mitu aastat Šveitsis õppinud ja harjutanud Maaris Meier, kelle põhialaks on tegelikult mägirattasõit. Maastikukrossis läks võistlustulle UCI-lt wild cardi saanud Sigvard Kukk.

Tulemused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meeste grupisõit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meeste grupisõit algas 14. augustil kell 12.45.

Jaan Kirsipuu kukkus 12. augustil treeningul libedal asfaldil kihutades kurvi võttes ja lõhkus treeningratta, väänas võistlusratta käiguvahetaja ning sai kriimustada.

Võistlejad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osales 144 võistlejat, eestlastest Janek Tombak (stardinumber 102), Jaan Kirsipuu (100), Erki Pütsep (101) ja Andrus Aug (99). Favoriitideks peeti teiste seas Erik Dekkerit ja hispaanlasi. Igor Astarloa ja Richard Virenque pidasid ennast favoriidiks.

Ühest riigist sai võistelda kuni 5 meest.

Stardinumbrid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Rada[muuda | redigeeri lähteteksti]

Trassi pikkus on 13,2 km. See läbitakse 17 korda, kokku 224,4 km. Rada on kurviline, tehniliselt nõudlik ja kukkumisohtlik.

Raja keskosas on 5-kraadine tõus. Viimased kaks kilomeetrit on munakivisillutisega ja järskude kurvidega.

Võistluse käik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Temperatuur oli üle 35 kraadi.

Kukkumise tõttu 1. ringil katkestasid Igor Astarloa ja Michael Boogerd ning Marlon Perez.

1. ringil rebis end lahti Magnus Bäckstedt, kes juhtis 84 km. 5. ringil järgnes talle Richard Virenque ja 6. ringil Laszlo Bodrogi. Pärast 79 km oli nende edumaa peagrupi ees 3.50. Pisut rohkem kui 50 km pärast jõudis peagrupp neile järele. Bäckstedt katkestas.

16. ringil enne finišit rebisid end lahti Paolo Bettini ja Sérgio Paulinho. Enne viimast ringi oli nende edumaa peagrupi ees 25 sekundit. Viimasel suuremal tõusul üritas Bettini konkurendist lahti saada, kuid see ei õnnestunud. Tõusu lõpuks kasvas edu jälitajate ees 49 sekundile. Bettini võidu otsustasid viimased meetrid. Axel Merckx, kes alustas spurti viimasel ringil, võitis pronksmedali.

Itaalia sportlasele läks olümpiavõit meeste grupisõidus viiendat korda.

Jaan Kirsipuu katkestas 8. ringi keskel kuumuse tõttu. Ka Andrus Aug ja Erki Pütsep katkestasid. Janek Tombakul algasid 16. ringil krambid. Viimasele ringile läks ta võitjast 3 minutit hiljem.

Lõplik järjestus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Katkestasid: Levi Leipheimer, Gonçalo Amorim, Oscar Freire, Igor G. de Galdeano, Sylvain Chavanel, Michael Rasmussen, Charly Wegelius, Thomas Lövkvist, Erki Pütsep, Jeremy Yates, Andris Naudužs, Mark Scanlon, Matej Jurco, Vjatšeslav Jekimov, Gordon Fraser, Christophe Moreau, Slawomir Kohut, Amir Zargari, Jose Ivan Gutierrez, Wim Vansevenant, Marc Wauters, Michael Rogers, Fabian Cancellara, Gregory Rast, Servais Knaven, Victor Hugo Pena, Morten Hegreberg, Tiaan Kannemeyer, Jose Isidro Chacon, Dimitar Gospodinov, Jevgeni Vakker, Andreas Klöden, Michael Rich, Jason McCartney, Baden Cooke, Matt White, Rubens Bertogliati, Deniss Mensov, Vladimir Duma, Juri Krivtsov, Radoslaw Romanik, Sylwester Szmyd, Julian Winn, Maksim Iglinski, Bernhard Eisel, Candido Barbosa, Magnus Bäckstedt, Andrus Aug, Thor Hushovd, Mads Kaggestad, Heath Blackgrove, Robin Reid, Marcio May, Eric Wohlberg, Aleksandr Ussov, Marcelo Arriagada, Kam-Po Wong, Ivan Stevic, Michal Hrazdira, Robert Hunter, Shinri Suzuki, Abbas Saeidi Tanha, Jaan Kirsipuu, Luciano Pagliarini, Stuart Dangerfield, Vladimir Karpets, Igor Astarloa, Michael Boogerd, Marlon Alirio Perez.

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]