Kambrium

Allikas: Vikipeedia
Ajastu Ajastik
järgnev järgnev
P
A
L
E
O
S
O
I
K
U
M
Perm Loping
Guadalup
Cisural
Karbon Pennsylvania
Mississippi
Devon Ülem-Devon
Kesk-Devon
Alam-Devon
Silur Přidoli
Ludlow
Wenlock
Llandovery
Ordoviitsium Ülem-Ordoviitsium
Kesk-Ordoviitsium
Alam-Ordoviitsium
Kambrium Furong
Kolmas ajastik
Teine ajastik
Terre-Neuve
eelnev

Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu). Kambrium vastab ajavahemikule 542...488 miljonit aastat tagasi.

Kambrium on Paleosoikumi ja ka kogu Fanerosoikumi vanim ajastu. Kogu Kambriumile eelnevat perioodi Maa ajaloos nimetatakse eelkambriumiks.

Kambriumi avamusala on kujutatud kollase värviga.

Kambrium jagatakse neljaks ajastikuks, millele vastavad samanimelised ladestikud.

Kambriumi ajastu settekivimeid on ka Eesti aluspõhjas, nende avamusalaks on kitsas riba Põhja-Eesti klindi jalamil.

Kambriumi ladestu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kambriumi ajastul (570- 480 milj. a. tagasi) ujutati Eesti põhja- ja kirdeosa üle normaalse soolsusega merelise veekogu poolt, mille piirjooned muutusid korduvalt. Sarnaselt vendile, iseloomustavad Eestis Kambriumi terrigeensed setted, kus, erinevalt Vendist, on vähem rannalähedasele keskkonnale iseloomulikke setteid. Selle põhjuseks on see, et aluskorrakivimid, mis Vendis oli kulutusmaterjali allikas, oli Kambriumis setetega enamasti kaetud. Kambriumi kihtidest on leitud usse, kõhtjalgseid, peajalgseid, lukuta brahhiopoode, trilobiite, foraminifeere ja akritarhidakritarhe, kelle kompleksid on aluseks setendite stratigraafilisel liigestamisel. Kambriumis hakkas settete tekkimise protsessis tähtsat osa etendama ka biogeenne faktor. Kambriumi ladestu kihistutest paljanduvad Põhja-Eesti paekaldas, jõeorgudes või savikarjäärides Lontova savi, Lükati aleuroliidi ja savi vahelduvate kihtidega kompleks ning Tiskre hele aleuroliit. Kambriumi ladestu tähtsuseks on tema savid, mida kasutatakse telliste, drenaažitorude ja tsemendi tootmiseks. Lontova veepidemel asuvast Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveelademest ammutatakse kvaliteetset põhjavett ja ka mineraalvett (Häädemeestes ja Värskas).

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Jeffrey S. Levinton, "Genetics, Paleontology, and Macroevolution"; CAMBRIDGE UNIVERSITY PRESS, Peatükk 8, Kambriumi plahvatus, 2nd ed, ISBN: 978-0521005500, [1]


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Kambriumi stratigraafiline skeem
Ladestu Ladestik Lade kivimiline koostis avamusel paksus
järgnev
Kambrium Furong liivakivi, aleuroliit, fosforiit 0...150m
Kolmas ladestik aleuroliit, liivakivi
Teine ladestik aleuroliit
Terre-Neuve sinisavi aleuroliidiga
eelnev