Kambrium

Allikas: Vikipeedia
Ajastu Ajastik
järgnev järgnev
P
A
L
E
O
S
O
I
K
U
M
Perm Loping
Guadalup
Cisural
Karbon Pennsylvania
Mississippi
Devon Hilis-Devon
Kesk-Devon
Vara-Devon
Silur Přidoli
Ludlow
Wenlock
Llandovery
Ordoviitsium Hilis-Ordoviitsium
Kesk-Ordoviitsium
Vara-Ordoviitsium
Kambrium Furong
Miaoling
Ajastik 2
Terre-Neuve
eelnev

Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu). Kambrium vastab ajavahemikule 541–485,4[1] miljonit aastat tagasi.

Kambrium on paleosoikumi ehk vanaaegkonna ja ka kogu fanerosoikumi vanim ajastu. Kogu kambriumile eelnenud perioodi Maa ajaloos nimetatakse eelkambriumiks.

Kambrium jagatakse neljaks ajastikuks, millele vastavad samanimelised ladestikud.

Kambriumi ajastu settekivimeid on ka Eesti aluspõhjas, nende avamus on kitsas riba Põhja-Eesti klindi jalamil.

Fauna[muuda | muuda lähteteksti]

Kambriumi kihtidest on leitud usse, kõhtjalgseid, peajalgseid, lukuta käsijalgseid, trilobiite, foraminifeere ja akritarhe. Nende kompleksid on aluseks setendite stratigraafilisel liigestamisel. Kambriumis hakkas setete tekkimise protsessis tähtsat osa etendama ka biogeenne tegur.

Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

Kambriumi avamusala Eestis (kollane)

Kambriumi ajastul (570–480 miljonit aastat tagasi) ujutas Eesti põhja- ja kirdeosa üle normaalse soolsusega mereline veekogu, mille piirjooned muutusid korduvalt. Nii nagu vendile (Ediacara) on Eestis ka kambriumile iseloomulikud terrigeensed setted, kuid erinevalt vendist on neis vähem rannalähedasele keskkonnale iseloomulikke setteid. Selle põhjus on, et aluskorrakivimid, mis vendis olid kulutusmaterjali allikas, olid kambriumis setetega enamasti kaetud.

Kambriumi ladestu kihistutest paljanduvad Põhja-Eesti paekaldas, jõeorgudes või savikarjäärides Lontova savi, Lükati aleuroliidi ja savi vahelduvate kihtidega kompleks ning Tiskre hele aleuroliit. Kambriumi ladestu tähtsus seisneb tema savides, mida kasutatakse telliste, drenaažitorude ja tsemendi tootmiseks. Lontova veepidemel asuvast ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveelademest ammutatakse kvaliteetset põhjavett ning Häädemeestel ja Värskas ka mineraalvett.

Eesti kambriumi stratigraafiline skeem
Ladestik Kivimiline koostis avamusel Paksus
järgnev
Furong liivakivi, aleuroliit, fosforiit 0...150m
kolmas ladestik aleuroliit, liivakivi
teine ladestik aleuroliit
Terre-Neuve sinisavi aleuroliidiga
eelnev

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "ChronostratChart2019-05". Mai 2019.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]