Hambad

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kehaosadest; tehnika mõiste kohta vaata artiklit Hammas (tehnika)

Hambad
Inimese hambad
Šimpans demonstreerib oma hambaid

Hambad on selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud elundid, mida loom kasutab tavaliselt toitumisel ja esemete haaramisel.

Imetajatel on tavaliselt mõned hambad teistest suuremad või tervamad, nagu kihvad (kiskjalistel, mõnel sõralisel) või võhad (londilistel).

Paljude liikide noorloomadele ilmuvad kõigepealt piimahambad, mis täiskasvanuks saades asenduvad jäävhammastega, aga kõigil liikidel sellist eristumist ei ole.

Mõnel loomaliigil kasvavad hambad kogu eluaja ja seetõttu peab loom neid pidevalt kulutama, et nad liiga pikaks ei kasvaks. Mõnel loomaliigil kukub ärakulunud hammas suust välja ja selle asemele kasvab uus hammas. On ka loomi, millel ärakulunud ja katkised hambad ei asendu.

Tänapäeva lindudel hambaid ei ole. Minevikus on leidunud siiski ka hammastega linde, näiteks hesperornis. Linnud põlvnevad mitmest hammastega eellasrühmast ja kõigis neis on lindudel hambad kadunud ühesuguse eluviisi tõttu: hambad kaaluvad päris palju ja hammasteta linnul on kergem lennata. Hiljemalt eotseeni keskpaigaks olid kõik hammastega linnud välja surnud [1].

Hambad on loomade kõige vastupidavamad luud. Sellepärast leitakse fossiilide hambaid sagedamini kui teisi luid. Mõne väljasurnud loomaliigi välimus on määratud ainuüksi hammaste põhjal.

Hammaste evolutsiooniline päritolu ei ole päris selge. Vanaaegkonnas elas kalade klass telodondid, mis on nüüdseks välja surnud. Selle keha oli kaetud üleni hammastega. On võimalik, et hambad on arenenud varaste selgroogsete keha katnud soomustest, mis säilisid suu sisepinnal.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Loomade elu", 6. kd., lk. 17