Mürgised imetajad

Allikas: Vikipeedia

Mürgised imetajad on loomad, kes kuuluvad imetajate klassi ning on võimelised tootma mürkaineid, mida nad kasutavad ohvri surmamiseks või võitlusvõimetuks tegemiseks või vaenlaste eest kaitsmiseks.

Tänapäeval on mürki kasutavad imetajad haruldased; mürgiseid loomi on rohkem teiste selgroogsete seas: neid on palju rohkem roomajate (näiteks madude), kahepaiksete (näiteks kuld-puukonn ja mitmed teised puukonlased) ning kalade seas (näiteks Synanceia verrucosa). Mürki kasutavaid linde ei ole, kuigi mõni lind (näiteks perekond Pitohui, Ifrita kowaldi ja Colluricincla megarhyncha) on söömisel või puudutamisel mürgine.

Kuuba pilukoonul on mürgihammas.

On arvatud, et kunagi on mürgiseid imetajaid olnud rohkem. Kahe väljasurnud liigi (sealhulgas Bisonalveus browni) 60 miljoni aasta vanustel silmahammastel on vaod, mis mõnede paleontoloogide arvates annavad tunnistust sellest, et tegu on mürgihammastega. Seda järeldust on siiski kahtluse alla seatud, viidates sellele, et ka paljudel tänapäeva mittemürgiste imetajate (näiteks paljudel esikloomaliste, koaatide ja suur-käsitiivaliste silmahammastel on kogu pikkuses sügavad vaod.

Mark Dufton Strathclyde'i Ülikoolist seletab mürgi haruldust tänapäeva imetajatel sellega, et nad suudavad loomi hammaste ja küünte abil kiiresti tappa, kuna aga looma võitlusvõimetuks tegemine mürgi abil võtab rohkem aega. Mürgised pilukoonud ongi koerte, kasside ja mangustlaste poolt oma elupaikadest kõrvale tõrjutud.

Mürgiste imetajate loend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Allpool on loetletud mürke ja kahjulikke aineid kasutavad imetajad.

Kuuba pilukoonu (Solenodon cubanus) ja haiiti pilukoonu (Solenodon paradoxus)
Pilukoonud näevad välja nagu suured ilma okasteta siilid. Mõlemal liigil on mürgine hammustus; mürk eritub teise alumise lõikehamba vaos asuvast muundunud süljenäärmest.
Nokkloom (Ornithorhyncus anatinus)
Isastel on tagajalgadel mürgikannus. Kannused on ka sipelgasiillastel, kes samuti kuuluvad ainupiluliste selts, kuid neil pole toimivaid mürginäärmeid.
Vesimutt (Neomys fodiens)
Mürgine hammustus.
Ameerika kehik (Blarina brevicauda)
Mürgine hammustus.
Kehikud Blarina carolinensis ja Blarina hylophaga
Võib-olla mürgine hammastus.
Kukang (Nycticebus coucang)
Nende põlvealused näärmed eritavad higiste sokkide moodi lõhnavat mürki. Et kaitsta oma poegi kiskjate eest, katavad nad pojad sellega ning panevad seda endale suhu, nii et alumistelt lõikehammastelt eralduv mürk annab neile mürgise hammustuse.
Sugukond Mephitidae
Skungi ja tema sugulaste anaalnäärmed võivad eritada kahjulikku vedelikku. Lisaks halvale lõhnale võib see põhjustada nahaärritust ning silma sattumisel ajutist pimedust. Mingil määral on see võime ka mõnel kärplasel, näiteks zorillal (Ictonyx striatus). Ka soomusloomade anaalnäärmed võivad eritada kahjulikku haisvat vedelikku. Kappleri vöölane võib ohu korral eritada muskusehaisu.