Ainupilulised

Allikas: Vikipeedia
Ainupilulised
Ornithorhynchus.jpg
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Alamklass: Ürgimetajad Prototheria
Selts: Ainupilulised Monotremata

Ainupilulised ehk monotreemid (Monotremata) on imetajate selts, kuhu traditsiooniliselt paigutatakse kõik ürgimetajate alamklassi kuuluvad liigid. Erinevalt teistest imetajatest, kes on elussünnitajad, on ainupilulised munejad. Neil on kloaak (sellest tuleneb ka nende nimetus).

Praegu elab ainupilulisi ainult Austraalias ja Uus-Guineas, kuid fossiilseid ainupilulisi on leitud ka mujalt.

Pehmekoelistest munadest kooruvad pärast kümnepäevalist munasviibimist vähearenenud pojad, kes sõltuvad täielikult ema hoolitsusest. Ainupilulisi peetakse küll primitiivseteks, sest nad munevad, ometigi on neil kõik teised imetajatele omased tunnused, nagu karvkate, püsisoojasus ning nad imetavad oma loomi piimaga.

Süstemaatika ja fülogenees[muuda | redigeeri lähteteksti]

Traditsiooniliselt vaadeldakse ainupilulisi ürgimetajate ainsa seltsina. Nüüd on selgunud, et tegu pole monofüleetilise rühmaga. Üks hüpotees paigutab ainupilulised klaadi Australosphenida.

Hiljuti on tehtud ettepanek eristada nokkloomaliste (Platypoda) ja sipelgasiililiste (Tachyglossa) seltsi.

Ainupilulised paistavad olevat lahknenud teistest imetajatest umbes 150 miljonit aastat tagasi. Paistab, et sipelgasiilid ja nokissiilid põlvnevad nokkloomataolistest esivanematest.

Vanim ainupilulise fossiil on Uus-Lõuna-Walesist Lightning Ridge'ist leitud 110 miljoni aasta vanune Steropodon galmani lõualuutükk. On leitud ka fossiile perekondadest Kollikodon, Teinolophos ja Obdurodon. Aastal 1991 leiti Argentina lõunaosast 61 miljoni aasta vanune nokklooma sugulane perekonnast Obdurodon (või Monotrematum).

Ainupiluliste süsteem on järgmine:

Tänapäevased ainupiluliste liigid on: