Katk

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Must surm)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib haigusest; Albert Camus' romaani kohta vaata artiklit Katk (Camus)

Katk
Klassifikatsioon ja välisallikad
Yersinia pestis fluorescent.jpeg
Yersinia pestis nähtuna 200× suurendusega.
Ladinakeelne nimi Pestis
RHK-10 kood A20.
RHK-9 kood 020
DiseasesDB 14226
MedlinePlus 000596
eMedicine med/3381 
MeSH D010930

Katkuks ehk mustaks surmaks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis.[1]

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis liigitatakse katku järgmiselt:

  • Yersinia pestis'e nakkus
  • [A20.0] – Buboonkatk
  • [A20.1] – Nahakatk
  • [A20.2] – Kopsukatk
  • [A20.3] – Katkumeningiit
  • [A20.7] – Katkuseptitseemia
  • [A20.8] – Muud katkuvormid
  • [A20.9] – Täpsustamata katk.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku võivad nakatuda ka jänesed, oravad, kassid ja koerad[2].

Puhangud ja pandeemiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muhkkatku põdeja muhud

Läbi sajandite on katku tagajärjel surnud enam kui 200 miljonit inimest ning see on põhjustanud vähemalt kolm pandeemiat, millest viimane leidis aset 1855. aastal Hiinas.[2] 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katk jõudis Euroopasse 1347. aastal Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast. 1348 jõudis katk Londoni ja Pariisi ning 1349 Skandinaaviasse ja Venemaale[3].

Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 2000 katku haigestumise juhtu, peamiselt Aasias ja Aafrikas[2].

Teadaolevalt viimased suuremad katkupuhangud olid Kongo DV-s, kus 2005. aasta veebruaris suri kopsukatku 61 inimest ja juunis 2006 üle 100 inimese.[4]

Eestis oli viimane katkuepideemia 17101712 (1710. aasta katkuepideemia). Pärast 1713. aastat pole Eestis katku olnud.

Sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muhkkatku sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muhkkatku nakatumisel tursuvad tugevalt lümfisõlmed ning need muutuvad valulikuks. Muhud tekivad tavaliselt kubemes, kaenla all ja kaelal. Tekivad palavikulised külmavärinad, peavalu ja väsimustunne.

Kopsukatku sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kopsukatkuga kaasnevad kõrge palavik, hingamisraskused ja vere köhimine.[2]

Ellujäämise võimalused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ravi puudumisel sureb 60% ja ravi korral 15% muhkkatku nakatunutest.

Kopsukatku nakatunud surevad ravi puudumisel esimese 24 tunni jooksul.[2]

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Katku kahtlusega inimene isoleeritakse ning hoitakse isolatsioonis diagnoosi kinnitamiseni. Raviks kasutatakse antibiootikume.[2]

Katkutekitaja nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nime on saanud katkutekitaja bakter oma avastaja Alexandre Yersini järgi, kes selle 1894. aastal avastas ja vastuseerumi välja töötas.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 335:2004.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Michael Powell ja Dr. Oliver Fischer. "101 haigust, mida te saada ei taha". Tõlge eesti keelde: Sinisukk 2006. lk 94–95
  3. miksike.ee (kasutatud kirjandusega varustatud), välja otsitud 1.08.10
  4. http://www.who.int/csr/don/2006_06_14/en/index.html