Katk
 |
See artikkel räägib haigusest; Albert Camus' romaani kohta vaata artiklit Katk (Camus) |
| Katk Klassifikatsioon ja välisallikad |
|
 |
|
|---|---|
| Yersinia pestis nähtuna 200× suurendusega. | |
| Ladinakeelne nimi | Pestis |
| RHK-10 kood | A20. |
| RHK-9 kood | 020 |
| DiseasesDB | 14226 |
| MedlinePlus | 000596 |
| eMedicine | med/3381 |
| MeSH | D010930 |
Katk on kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Nime on saanud bakter oma avastaja Alexandre Yersini järgi, kes selle 1894. aastal avastas ja vastuseerumi välja töötas.
Katku nimetatakse ka mustaks surmaks.
Sisukord |
Levik [muuda]
Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku võivad nakatuda ka jänesed, oravad, kassid ja koerad[1].
Puhangud ja pandeemiad [muuda]
Läbi sajandite on katku tagajärjel surnud enam kui 200 miljonit inimest ning see on põhjustanud vähemalt kolm pandeemiat, millest viimane leidis aset 1855. aastal Hiinas.[1] 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katk jõudis Euroopasse 1347. aastal Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast. 1348 jõudis katk Londoni ja Pariisi ning 1349 Skandinaaviasse ja Venemaale[2].
Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 2000 katku haigestumise juhtu, peamiselt Aasias ja Aafrikas[1].
Teadaolevalt viimased suuremad katkupuhangud olid Kongo DV-s, kus 2005. aasta veebruaris suri kopsukatku 61 inimest ja juunis 2006 üle 100 inimese.[3]
Eestis oli viimane katkuepideemia 1710–1712. Pärast 1713. aastat pole Eestis katku olnud.
Sümptomid [muuda]
Muhkkatku nakatumisel tursuvad tugevalt lümfisõlmed ning need muutuvad valulikuks. Muhud tekivad tavaliselt kubemes, kaenla all ja kaelal. Tekivad palavikulised külmavärinad, peavalu ja väsimustunne. Kopsukatkuga kaasnevad kõrge palavik, hingamisraskused ja vere köhimine.[1]
Ellujäämise võimalused [muuda]
Ravi puudumisel sureb 60% ja ravi korral 15% muhkkatku nakatunutest. Kopsukatku nakatunud surevad ravi puudumisel esimese 24 tunni jooksul.[1]
Ravi [muuda]
Katku kahtlusega inimene isoleeritakse ning hoitakse isolatsioonis diagnoosi kinnitamiseni. Raviks kasutatakse antibiootikume.[1]
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Michael Powell ja Dr. Oliver Fischer. "101 haigust, mida te saada ei taha". Tõlge eesti keelde: Sinisukk 2006. lk 94–95
- ↑ miksike.ee (kasutatud kirjandusega varustatud), välja otsitud 1.08.10
- ↑ http://www.who.int/csr/don/2006_06_14/en/index.html
