Mine sisu juurde

Harilik tatar

Allikas: Vikipeedia
Harilik tatar

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Nelgilaadsed Caryophyllales
Sugukond Tatralised Polygonaceae
Perekond Tatar Fagopyrum
Liik Harilik tatar
Binaarne nimetus
Fagopyrum esculentum
L.

Harilik tatar (Fagopyrum esculentum) on tatraliste sugukonda kuuluv üheaastane põõsjas taim.

Levila ja kasvukoht

[muuda | muuda lähteteksti]

Taim pärineb Kesk-Aasiast, tema kodumaaks peetakse Tiibetit. Tatart on kasvatatud Hiinas ja mujal idamaades alates 10.–13. sajandist, kust ta Türgi ja Venemaa kaudu jõudis Mandri-Euroopasse.[1] Tänapäeval kasvatatakse tatart Euroopas (ka Eestis), Indias, Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Venemaal ja Jaapanis.[2][3] Taim ei talu hästi külma, seetõttu külvatakse teda Eestis mai lõpus – juuni alguses. Tatrataime õitsemisaeg on juulis ja kestab 30–50 päeva.[3]

Morfoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Tatar on üheaastane 15–50 cm kõrgune rohttaim.[2] Õied on valkjasroosad kobarad. Õitest arenevad välja helekollased, kolmnurksed, teravate äärtega väikesed viljad, mida katavad tumepruunid kestad.[3]

2012. aastal toodeti maailmas 2,3 miljonit tonni tatart, 2017. aastal 3,8 miljonit tonni.

Suurimad tootjad 2012. ja 2017. aastal[4]
Riik Toodang 2012,
tonnides
Osakaal 2012,
%
Toodang 2017,
tonnides
Osakaal 2017,
%
 Venemaa 796 551 35,2 1 524 280 39,8
 Hiina 675 000 29,8 1 447 292 37,8
 Ukraina 238 700 10,5 180 440 4,7
 Prantsusmaa 105 000 4,6 127 406 3,3
 Kasahstan 48 042 2,1 120 379 3,1
 Poola 94 421 4,2 113 113 3,0
 USA 82 000 3,6 76 362 2,0
 Brasiilia 60 000 2,7 64 500 1,7
 Leedu 30 600 1,4 53 221 1,4
 Jaapan 44 600 2,0 34 400 0,9
 Tansaania 18 000 0,8 21 663 0,6
 Valgevene 39 328 1,7 18 010 0,5
Maailm 2 262 982 100 3 827 748 100

Tatra õied sisaldavad rikkalikult nektarit ja õietolmu, tehes tatrast hea meetaime – ühelt hektarilt saavad mesilased keskmiselt 70–90 kg mett.

Ravimtaimena

[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvameditsiinis kasutatakse tatart veenide ja arterite tugevdamiseks, samuti veenilaiendite puhul. Viljadest tehtud tõmmis soodustab rinnapiima teket. Homöopaatias tarvitatakse mõne nahahaiguse ning sügeluse ja peavaluga kaasnevate maksahaiguste puhul.[2]

Tatar on tervendava toimega kõhunäärme ning mao- ja soolestikuhaiguste, astma, rasvumise, suhkurtõve, ekseemi, skleroosi, aneemia, reuma, artriidi, haavandite, allergiate, prostatiidi, leukeemia ja depressiooni puhul.[5]

Tatrale on omistatud palju ravivaid omadusi:

  • mõjub ergutavalt, suurendab lihasjõudu, vastupidavust ja potentsi;
  • hea köha lahtistav vahend, aitab bronhidest tihedat lima eemaldada;
  • soodustab liigse kolesterooli väljaviimist organismist, vähendab kolesterooli kuhjumist arterite ja teiste veresoonte seintele;
  • reguleerib vere suhkrusisaldust;
  • soodustab seedimist, aitab hästi kõhukinnisuse, gastriidi ja koliidi puhul;
  • suurendab immuunsüsteemi elementide moodustumist ja nende aktiivsust, takistab bakterite paljunemist ning vähendab ägedate nakkushaiguste tekkevõimalusi hingamisteedes;
  • tugevdab põletikuvastaseid protsesse;
  • toniseerib, tugevdab ja puhastab veresooni, eriti kapillaaride võrku sidekudedes, parandab vereringlust kapillaarides ja sellega ainevahetust, takistab tursete ja verevalumite teket, soodustab vereloomet;
  • normaliseerib vererõhku mitmete südamehaiguste puhul;
  • kiirendab haavade paranemist parodontoosi ja seedetrakti haavandite puhul, pidurdab naha-, südame- ja silmarakkude vananemist;
  • kergendab hingamist astma puhul, pärsib astmasümptomite teket ja vähendab nende intensiivsust;
  • kiirendab selliste fermentide moodustumist, mis hävitavad organismi sattunud kantserogeenide hulka ja nende mõju;
  • takistab vähirakkude varustamise nende elutegevuseks vajalike fermentidega, aeglustab arengut või viib üldse rinna-, jämesoole-, munasarja- ja verevähi hukkumiseni;
  • soodustab organismi puhastumist šlakkidest, radionukliididest ja raskmetallidest;
  • takistab allergia teket, vähendab allergiast tingitud turseid;
  • pärsib vere paksenemist ja trombide teket, ateroskleroosi arengut, südame- ja veresoonkonnahaiguste (sh insuldi) teket;
  • takistab ja aitab ravida elundisiseseid verejookse (südames, ajus, naha all, silmas).[5]

Droogiks on ürt, mida kogutakse enamasti juulis (50–60 päeva pärast külvi) ning kuivatatakse kiiresti 20–40 minuti jooksul 105–135 °C juures, et taimes sisalduva flavonoid rutiini (P-vitamiini) kadu oleks võimalikult väike.[2]Õitsemise ajal korjatakse tatrataime pea- ja kõrvalkõrte ülemisi osi koos lehtedega, kuivatatakse varjus või spetsiaalses kuivatis 40 °C juures, jahvatatakse pulbriks ning valmistatakse erinevaid preparaate.[5]

Keemiline koostis

[muuda | muuda lähteteksti]

100 grammi tatart sisaldab vitamiine: B1 (0,4–0,8 mg), B2 (0,2 mg), B3 (4,2 mg), B6 (0,4 mg), B9 (0,03 mg), E (2–6 mg), A (0,01 mg), P (8000 mg), C, K, aminohappeid (sh arginiin, gistidiin, tsüstiin, trüptofaan, kõige rohkem lüsiini ja metioniini, makro- ja mikroelemendid: boor (0,75 mg), fluor (0,03 mg), fosfor (350 mg), jood (5 mg), kaalium (530 mg), kaltsium (120 mg), kloor (94 mg), koobalt (4 mg), magneesium (250 mg), mangaan (1,7 mg), naatrium (40 mg), raud (16 mg), räni (120 mg), tsink (2,8 mg), väävel (80 mg); orgaanilisi happeid: maleiin-, menoleen-, sidrun-, õun- ja oblikhape.

Vastunäidustused

[muuda | muuda lähteteksti]

Raviannustes ohutu, suurtes kogustes on antratseenide tõttu ohtlik kariloomadele, muutes nende naha valgustundlikuks.[2]

Tatart kasutatakse toiduks – tatrast valmistatakse tangu ja jahu. Selleks peab tatraterad enne kroovima ehk kestadest puhastama. Selleks terad pestakse ja sorteeritakse suuruse järgi ning seejärel eemaldatakse kahe veskikivi vahel purustades väliskest tera ennast kahjustamata. Mida tumedamat värvi on tatrast jahvatatud jahu, seda rohkem sisaldab see mineraalaineid ja vitamiine, seega seda suurem on selle toiteväärtus. Tatratangu turustatakse kas toorelt või röstitult.[6]

Muu kasutamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Tatrakestadest ja -teradest valmistatakse patju ja massaaživahendeid.[6]

  1. "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. mai 2016. Vaadatud 26. aprill 2016.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Ain Raal (2010). " Maailma ravimtaimede entsüklopeedia". Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
  3. 3,0 3,1 3,2 Virgo Mihkelsoo, Nelly Vahtramaa (2012). "Eestimaine tatar kui toit, tervendaja ja ravitseja". Tallinn: Remedyway
  4. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega fao2019 on ilma tekstita.
  5. 5,0 5,1 5,2 Virgo Mihkelsoo, Ljudmilla Mihkelsoo (2012). Toome oma tervise tagasi: praktiline teejuht (ise)terevendajale. Kirjastus: Remedyway
  6. 6,0 6,1 QA International (2006). Maailma toiduainete entsüklopeedia. Tallinn: TEA

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]