Orgaanilised happed

Allikas: Vikipeedia
Karboksüülhapete ja sulfoonhapete struktuur (happeline vesinikuaatom on märgitud punasega).
Mõned nõrgad orgaanilised happed: fenool, enool, alkohol, tiool.

Orgaanilised happed on orgaanilised ühendid, mis ilmutavad happelisi omadusi.

Enamtuntud on karboksüülhapped, mille happelisus on seotud karboksüülrühmaga –COOH. Sulfoonhapped, mis sisaldavad –S(O)2OH rühma on üldiselt veelgi tugevamad happed.

On veel rida orgaanilisi ühendeid, mis ilmutavad nõrgalt happelisi omadusi. Näiteks –OH ja –SH rühmi sisaldavad ühendid nagu alkoholid, tioolid, enoolid, fenoolid jt.

Orgaanilised happed kuuluvad valdavalt nõrkade hapete hulka ja on põhiliselt vees lahustumatud, välja arvatud madala molekulkaaluga happed nagu sipelghape ja piimhape.

Orgaanilised happed taimedes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Orgaanilised happed kuuluvad taimedes biosünteesi kaudu primaarse ainevahetuse juurde, osaledes glükoosi oksüdatiivsel lagundamisel (ATP tootmisel) ja paljudes teistes elutähtsates rakuprotsessides. Nii näiteks osaleb fotosünteesis õunhape.[1]

Orgaanilised happed on õunhape, proprioonhape, fumaarhape, merivaikhape jpt.[2]

Paljud orgaanilised happed omavad bioloogilist aktiivsust: auksiinid, heteroauksiinid.[3]

Farmakognoosia uurib ka orgaaniliste hapete nagu askorbiinhape ja nikotiinhape jpt farmakoloogilist aktiivsust.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Raal 2010:31
  2. Raal 2010:31
  3. Raal 2010:31

Kasutatud publikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]