Maximiliano (Mehhiko keiser)

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Mehhiko keisrist; samanimeliste valitsejate kohta vaata artikleid Maximilian ja Maximilian I.

Franz Xaver Winterhalteri maal keiser Maximilianist
Édouard Manet' maal "Mehhiko keisri Maximiliani hukkamine"

Maximiliano (6. juuli 183219. juuni 1867) oli Mehhiko keiser 1864–1867.

Ferdinand Maximilian Josephi noorus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hilisem Mehhiko keiser Maximiliano sündis Ferdinand Maximilian Joseph von Habsburgina Austrias keisri Franz Josephi vennana. Ta oli 1850. aastatel Austria mereväe juht ja moderniseerija ning 18571859 Austria Itaalia-valduste asevalitseja. Teda peeti suhteliselt liberaalseks.

Ferdinand Maximilian Joseph von Habsburg lasi ta end aga meelitada Prantsuse keisri Napoleon III Mehhiko-avantüüri, mistõttu pidi loobuma troonipärimisõigusest Austrias. Tema vanem vend ja enamus ülejäänud perekonnast olid selle vastu, kuid Franz Josephi varjust iga hinna eest välja paista üritav andekas Maximilian sellest ei hoolinud. Maximilian läks koos Prantsuse vägedega Mehhikosse, kus ta keisriks kuulutati.

Maximiliano Mehhiko keisrina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paari aasta pärat kukkus Napoleoni üritus seal läbi ning Maximilian jäi saatuse hooleks. Veebruaris 1867 said ta viimased väed Mehhiko vägedelt lüüa; ta võeti kinni ja paigutati Santiago de Querétaros vanglasse. Pärast ebaõnnestunud põgenemiskatset 11. mail mõisteti ta surma ja hukati. Hulk euroopa kultuuri- ja poliitikategelasi, sealhulgas Victor Hugo ja Giuseppe Garibaldi, palusid Mehhiko uue valitsuse juhilt Benito Juárezelt Maximilianile armu, kuid Juárez käskis Maximiliani hukata selle märgiks, et mehhiklased suhtuvad interventidesse halvasti.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maximilian abiellus Belgia printsessi Marie Charlotte Amélie Augustine Victoire Clémentine Léopoldine Saxi-Coburg-Gothaga, keda hüüti Carlotaks. Neil ei olnud lihaseid lapsi, kuid nad lapsendasid Mehhiko eelmise keisri Agustín I pojapojad Agustín de Iturbide y Greeni ja Salvador de Iturbide y de Marzáni. 1866. aastal varises Carlota psüühiliselt kokku ja seda on nimetatud ka vaimuhaiguseks. Samal aastal sõitis ta Euroopasse poliitilist ja sõjalist toetust otsima; neid ta ei saanud, ent jäi ellu. Ka tema lapsed jäid ellu.

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamat[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Võitlus Mehhiko pärast : keiser Maximilian tema erasekretäri mälestustes. Koostanud ja toimetanud Konrad Ratz. Saksa keelest tõlkinud Vladimir Beekman. Tallinn, Olion, 2001


Eelnev:
Augustín I
Mehhiko keiser
18641867
Järgnev:
puudus