Araabia hobune

Allikas: Vikipeedia
Araabia hobune
araabia tõugu ruun
araabia tõugu ruun
Teised nimed Araablane
Päritolu
Riik/piirkond Araabia, Lähis-Ida
Välimus
Turjakõrgus 1,44 kuni 1,52
Värvused hall, kõrb, kastanpruun, must

Araabia hobune on hobusetõug pärit Araabia poolsaarelt. Seda tõugu arvatakse kõige vanemaks ja puhtamaks kõigist hobusetõugudest. Ka peetakse teda kõige ilusamaks hobuslaseks maailmas. Tänu nende nõgusale profiilile ja kõrgele sabahoiakule on Araabia hobused kergesti äratuntavad. Nad on hea vastupidamisega ja sobivad pika maa läbimiseks ning spordialadeks nagu kestvusratsutamine. Araabia hobuseid on kasutatud ja kasutatakse veel praegugi teiste tõugude parandamisel ja ka aretamisel. Näiteks Inglise täisvereline ratsahobune ja Orlovi traavel lähtuvad suures osas Araabia esiisadest.

Päritolu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuna Araabia hobuse taoliste kabjaliste kujutusi on leitud juba muistses kunstis, siis arvatakse, et seda tüüpi hobused elasid juba 2000–3000 aastat eKr Araabia poolsaarel. Nagu ka kõrberahvas, kellega koos nad elasid, kohanesid Araabia hobused karmi keskkonnaga, olles ekstreemselt vastupidavad ja võimelised ellu jääma väga kasinate toidukogustega.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Araabia hobusel on väike pea laia otsaesise, nõgusa profiili ning väikeste kõrvadega. Tal on suured ilmekad silmad ja laiad ninasõõrmed. Kael on elegantne ja loomulikult kaarja hoiakuga. Rind on lai ja sügav. Araabia hobustel on lühike ning sirge selg ja märkimisväärne on see, et neil on tavalise 18 ribipaari asemel neid hoopis 17. Neil on horisontaalne laudjas ja kõrge hoiakuga saba. Nahk on alati musta värvusega hoolimata kasuka värvusest. Saba ja lakk on siidised. Turjakõrgus on enamasti 1,44 ja 1,52 meetri vahel. Need hobused on väga graatsilised välimuses ja liikumises. Enim esinevad värvused on kastanpruun, hall, kõrb ja must. Valged märgised näol ja jalgadel on tihti esinevad.[1]

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puhtaverelisi Araabia hobuseid aretatakse tänapäeval kõikjal maailmas. Neid näidatakse näitustel kuid nad on ka väga sobilikud kestvussõiduhobused (on võimelised läbima 161 kilomeetrit päevas).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. International Museum of Horse - Arabian. IMH.org. Kasutatud 12 märts 2012. (inglise keel)