Moskva kubermang

Moskva kubermang

vene keeles Московская губерния

Pindala: 29 236,4 ruutversta km²

Elanikke: 2 430 581 (1897)

Venemaa keisririigi pealinn: Moskva

Moskva kubermang (vene keeles Московская губерния) oli Venemaa Keisririigi, Vene SFNV ja NSV Liidu haldusüksus aastatel 1708–1929. Kubermangu keskus oli Moskva linn.

Moskva kubermang 1745. aastal

Moskva kubermang piirnes põhjas ja loodesuunal Tveri kubermangu, kirde ja idaduunal Vladimiri kubermangu, kagusuunal Rjazani kubermangu, lõunasuunal Tula kubermangu ja Kaluga kubermangu ning läänesuunal Smolenski kubermanguga.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Moskva vürstiriik

 Pikemalt artiklis Moskva suurvürstiriik

Venemaa tsaaririigi Moskva kubermang moodustati tsaar Peeter I korraldusega 18. detsembril 1708. aastal.

Moskva kubermang 1792. aastal

1709. aastal kuulusid kubermangu piiridesse linnad:

Aleksin, Borovsk, Bogorodsk, Dedilov, Dmitrov, Epifan, Jurjev-Polski, Jaroslavets-Malõi Gremjatši,

Kaluga, Kašira, Klin, Kolomna, Kostroma, Krapiva, Luh, Ljubim,

Medõn, Mihhailov, Možaisk, Obolensk, Pereslavl-Zalesski, Pereslavl-Rjazanski, Petšerinki, Pronsk,

Rostov, Ruza, Serpuhhov, Suzdal, Tarusa, Tula, Tsarjov-Borissov, Šuja,

Venev, Vereja, Vladimir, Volokolamsk Zaraisk, Zvenigorod.

1719. aasta 29. mai loenduse andmetel jagunes kubermang 10 provintsiks (Moskva provints, Pereslavl-Rjazanski pr, Kostroma pr, Suzdali pr, Jurjev-Polski pr, Vladimiri pr, Pereslavl-Zalesski pr, Tula pr, Kaluga provints, mida juhtisid oberkomandandid.

Moskva provintsi kuulus 16 linna koos distriktidega (1727. aastal nimetati distriktid maakondadeks): Moskva, Borovsk, Dmitrov, Kašira, Klin, Kolomna, Možaisk, Malojaroslavets, Obolensk, Ruza, Zvenigorod, Serpuhov, Tarusа, Tsarjov-Borissov, Vereja, Volokolamsk). 1727. aastal läbiviidud järjekordse haldusreformi ajal liideti Moskva kubermanguga Peterburi kubermangust osa Jaroslavli ja Uglitši provintsi maadest.

1778. aasta 1. aprilli tsaari ukaasiga eraldati Moskva kubermangust Kaluga asehaldurkond, Tula asehaldurkond ja Jaroslavli asehaldurkond.

Moskva kubermang 1798. aastal

Moskva kubermangu kaart 1821. aastast

1781. aasta 5. oktoobril koostatud Jekaterina II ukaasiga moodustati kubermangus 14 maakonda:

Moskva maakond Bogorodski maakond Bronnitskoi maakond Volokolamski maakond

Voskresenski maakond Dmitrovski maakond Zvenigorodi maakond Klini maakond

Kolomna maakond Možaiski maakond Nikitini maakond Podolski maakond

Ruzki maakond Serpuhhovi maakond

 Pikemalt artiklis Venemaa Keisririigi haldusjaotus

Kubermanguvalitsejad

Moskva kuberneri ametikoht moodustati Venemaa tsaar Peeter I ukaasiga koos kubermangu moodustamisega 18. detsembril 1708. aastal ja haldus-, politsei-, finants-, majandus-, sõjandusalast ja kohtualast tegevust määratleva ukaasi 10. jaanuaril 1714. aastal.

Keisrinna Katariina II valitsemisajal 1727. aasta 15. märtsi ukaasiga pandi kubeneridele ka "õigus- ja kohtumõistmise ülesanded" tema valitsemise all oleval territooriumil.

Aastatel 1775 kuni 1865 nimetati kuberneri tsiviilkuberneriks (граждански губернатор), kes allus Moskva ja Moskva kubermangu kindralkubernerile, alates 19. sajandist aga allusid kubernerid teenistuslikult Venemaa Keisririigi Siseministeeriumile. Kubermangu kuberneri tööorganiks oli 1845. aasta 2. jaanuaril moodustatud Moskva kubermanguvalitsuse kantselei.

1909. aasta 10. mai ukaasiga seoses kindralkuberneri ametikoha mitteühildavusega anti kindralkuberneri valitsus, koos ametnikega Moskva kuberneri alluvusse ja valitsusaparaadi koosseisu.

 Pikemalt artiklis Moskva kuberneride loend

Vaata ka

• Moskva oblast