Friedrich Wilhelm Rembert von Berg

Allikas: Vikipeedia
See on hea artikkel. Lisateabe saamiseks klõpsa siia.
Friedrich Wilhelm Rembert von Berg
Friedrich Wilhelm Rembert von Berg.jpg
Friedrich Wilhelm Rembert von Berg
Sünniaeg (vkj 15. mai) 27. mai 1794
Sünnikoht Sangaste mõis
Surmaaeg (vkj 6. jaanuar) 18. jaanuar 1874 (79-aastaselt)
Surmakoht Peterburi
Rahvus baltisakslane
Friedrich Wilhelm Rembert von Berg

Krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (vene keeles Фёдор Фёдорович фон Берг või Фридрих Вильгельм Ремберт фон Берг; 27. mai (vkj 15. mai) 1794 Sangaste mõis, Liivimaa18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1874 Peterburi) oli Liivimaa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane. Berg oli kindraladjutant (1831), Riiginõukogu liige (1852), Soome kindralkuberner (18541861), Poola asekuningas (18631874), kindralfeldmarssal (1865) ja Vene Geograafiaseltsi auliige (1870).[1]

Päritolu ja noorpõlv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Friedrich Wilhelm Rembert von Berg sündis Beļava ja Sangaste mõisniku Friedrich Georg von Bergi (1763–1811) ja Gerdruta Wilhelmine von Ermesi (1775–1841) vanima pojana. Tal olid nooremad vennad Gustav, Magnus ja Alexander.[2]

Friedrich Wilhelm Rembert von Bergi ja tema vendade koduõpetajaks oli hilisem tuntud astronoom Wilhelm Struve.[3].

Berg õppis Tartu Kubermangugümnaasiumis[4] ja aastatel 1810–1812 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.[2]

Napoleoni sõjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Napoleoni sõjad
Next.svg Pikemalt artiklis 1812. aasta isamaasõda

1812. aastal tungis Napoleon I oma vägedega Venemaale. Berg lahkus ülikoolist ja astus vabatahtlikult junkruna Liepāja jalaväepolku. Polk kuulus Riia korpusesse, mida juhatas Magnus Gustav von Essen. Tänu oma haridusele ja keeleoskusele viidi ta peatselt korpuse kortermeistri teenistusse (staabitööle). Augustis ülendati Berg alamporutšikuks ja viidi üle Tema Keiserliku Kõrgeaususe kaaskonna kortermeistri osakonda.[5]

Aastail 18131814 võttis ta partisanina kindraladjutandi Pavel Vassiljevitš Goleništšev-Kutuzovi ja kindralmajori Friedrich Karl von Tettenborni alluvuses osa sõjategevusest Saksamaal, sealhulgas Leipzigi lahingus.[5]

1814. aastal teenis ta staabikaptenina Kaardiväe kindralstaabis ning osales sõjategevuses Prantsusmaal, sealhulgas Brienne'i, Vauchampsi, Bar-sur-Aube'i, Arcis-sur-Aube'i, La Fère-Champenoise'i ja Pariisi lahingust.[5]

Hilisem karjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast sõda reisis krahv Berg Šveitsis, Itaalias ja Balkanil.[1] Itaalias oli tema ülesandeks koguda salaja teavet karbonaaride kohta.[5]

1820 läks ta erru (polkovniku auastmes [2]) ja asus kolleegiumiassessori teenistusastmes tsiviilteenistusse. Ta teenis Venemaa keisririigi saatkondades Münchenis, Roomas ja Napolis. 18231825 sooritas ta kaks sõjalis-topograafilise eesmärgiga ekspeditsiooni Kaspia mere piirkonda. Alates 1826 teenis ta nõunikuna Venemaa saatkonnas Istanbulis.[1]

Järjekordse Vene-Türgi sõja alguses 1828 liitus Berg taas sõjaväega ja osales sõjas 2. armee kindralkortermeistrina (staabiülemana). 1831 osales ta Poolas Novembriülestõusu mahasurumisel ja Varssavi vallutamisel. 1843 ülendati ta jalaväekindraliks ja määrati Venemaa sõjavägede peastaabi kindralkortermeistriks.[1]

Ungari sõjakäigu ajal 1849 oli Berg Austria keisri Franz Joseph I juures Austria ja Venemaa sõjavägede juhatajate vahendajaks (sideohvitseriks). 1853 määrati ta Eestimaal asuvate vägede ülemjuhatajaks.[1]

18541861 oli ta Soome kindralkuberner. Teenete eest Soome valitsemisel tõsteti Berg 1856 Soome Suurvürstiriigi krahviseisusesse.[1]

Atentaat asekuningas Bergile Varssavis (1863)

1863. aasta märtsis määrati ta Poola kuningriigi asehalduri asetäitjaks ning mais asehalduriks ja sõjavägede ülemjuhatajaks. Berg saabus Poola kuningriigi pealinna Varssavisse 1863. aastal, just 1863–1864 toimunud ülestõusu kõrgpunktis ja juhtis ülestõusu mahasurumist.

Poola mässulised tegid talle 7. septembril 1863 atentaadi, heites tema tõlla pihta 5 granaati. Berg ei saanud kannatada, kuid karmistas Poola kuningriigis karistuspoliitikat, mis oli tingitud sõjaolukorrast: sõjaväljakohtute kasutamine, avalike hukkamiste kasutuselevõtt, kontributsioonide nõudmised eriti Venemaa keisririigi riigiusu (õigeusu) vastu tegutsevailt katoliku usku vaimulikelt, ringkäendus jms. 1865 sai ta kindralfeldmarssali auastme, 1866 lahkus asehalduri kohalt ja asus Riiginõukogu liikmena tööle Peterburis.

Berg oli Nikolai Kindralstaabi Akadeemia aupresident ning Leedu ihukaardiväepolgu, 10. Uusingerimaa jalaväepolgu, 12. Astrahani grenaderipolgu ja 52. Preisi jalaväerügemendi aušeff. See oli polgu või rügemendi formaalne ülem, kes ei tegelnud üksuse igapäevase väljaõppe ja tegevusega.

Berg suri 6. jaanuaril 1874 Peterburis ja maeti Liivimaal asuvasse Beļava mõisa.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Friedrich Wilhelm Rembert von Berg abiellus 1839. aastal krahvinna Leopoldine Cigognaga (surnud 1874). Abielust lapsi ei sündinud.[2]

Krahv Berg lapsendas oma venna Gustavi pojad Friedrichi, Alexandri ja Georgi.

Esivanemad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Friedrich Wilhelm Rembert von Bergi esivanemad
Krahv
Friedrich Wilhelm Rembert von Berg
(1794–1874)
Friedrich Georg von Berg
(1763–1811)
Gotthard Ernst von Berg
(1714–1766)
Gotthard Wilhelm von Berg
(1682–1756)
Gustav Eberhard von Berg
(1656–1715)
Christina von der Pahlen
Eva Helene von Helmersen
(1695–1756)
Gustav Gotthard von Helmersen
(1655–1701)
Katharina Meyer von Güldenfeld
(1659–1724)
Helena Juliane von Funcken
(1723–1785)
Gustav Heinrich von Funcken
(1681–1761)
Rembert von Funcken
(1632–1709)
Helena von Uexküll-Gyllenband
Ulrika Katharina Clodt von Jürgensburg ...
...
Gertruta Wilhelmine von Ermes
(1775–1841)
Kaspar Wilhelm von Ermes ... ...
...
... ...
...
Helene Margarethe von Krüdener
(1751–1778)
Otto Heinrich von Krüdener
(1716–1770)
Georg Ludwig von Krüdener
(suri 1729)
Barbara Margaretha von Koskull
(1678–1763)
Gertruda Elisabeth von Taube
(1722–1773)
Reinhold Friedrich von Taube
(1679–1757)
Anna Helene von Liphart
(1690–1753)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Загаворы и покушение на жизнь наместника его Императорского Величества в царстве Польском и главнокомандующего войсками Варшавского Военного Округа генераль-фельдмаршала Графа Берга. Польские конспирационные общества, комитеты и жонды с 1857 по 1869 год / составил по документам М. П. Устимович, Варшава, 1870
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland, Görlitz, 1930, lk.662
  • Maria Berg: Krahv Bergi poola masurka. (Soome keelest tõlkinud Mart Mäger), Tallinn: Kupar, 1995, ISBN 9985610571
  • Alo Särg: Kuulsaid Balti aadlikke: Friedrich Wilhelm Rembert von Berg, Tallinn, 2005, ISBN 9985681614

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Aleksandr Menšikov
Soome kindralkuberner
18551861
Järgnev:
Platon Rokassovski