Friedrich Wilhelm Rembert von Berg
| Friedrich Wilhelm Rembert von Berg | |
 Friedrich Wilhelm Rembert von Berg |
|
| Sünniaeg | (vkj 15. mai) 27. mai 1794 |
| Sünnikoht | Sangaste mõis |
| Surmaaeg | (vkj 6. jaanuar) 18. jaanuar 1874 (79-aastaselt) |
| Surmakoht | Peterburi |
| Rahvus | baltisakslane |
Krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (vene keeles Федор Федорович фон Берг või Фридрих Вильгельм Ремберт фон Берг; 27. mai/(vkj) 15. mai 1794 Sangaste mõis Liivimaa kubermang – 18. jaanuar/(vkj 6. jaanuar) 1874 Peterburi Venemaa keisririik) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane. Berg oli kindraladjutant (1831), Riiginõukogu liige (1852), Soome kindralkuberner (1854–1861), Poola asekuningas (1863–1874), kindralfeldmarssal (1865) ning Vene Geograafiaseltsi auliige (1870).[1]
Sisukord |
[redigeeri] Päritolu ja noorpõlv
Friedrich Wilhelm Rembert von Berg sündis Beļava ja Sangaste mõisniku Friedrich Georg von Bergi (1763–1811) ja Gerdruta Wilhelmine von Ermesi (1775–1841) vanima pojana. Tal olid nooremad vennad Gustav, Magnus ja Alexander.[2] Friedrich Wilhelm Rembert von Bergi ja tema vendade koduõpetajaks oli hilisem tuntud astronoom Wilhelm Struve.[3].
Berg õppis Tartu Kubermangugümnaasiumis[4] ja aastatel 1810–1812 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.[2]
[redigeeri] Napoleoni sõjad
1812. aastal tungis Napoleon I oma vägedega Venemaale. Berg lahkus ülikoolist ja astus vabatahtlikult junkruna Liepāja jalaväepolku. Polk kuulus Riia korpusesse, mida juhatas Magnus Gustav von Essen. Tänu oma haridusele ja keeleoskusele viidi ta peatselt korpuse kortermeistri teenistusse (staabitööle). Augustis ülendati Berg alamporutšikuks ja viidi üle Tema Keiserliku Kõrgeaususe kaaskonna kortermeistri osakonda.[5]
Aastail 1813–1814 võttis ta partisanina kindraladjutant Pavel Vassiljevitš Goleništšev-Kutuzovi ja kindralmajor Friedrich Karl von Tettenborni alluvuses osa sõjategevusest Saksamaal. Muuhulgas osales ta Leipzigi lahingus.[5]
1814. aastal teenis ta staabikaptenina Kaardiväe kindralstaabis ja osales sõjategevuses Prantsusmaal. Ta võttis osa Brienne'i, Vauchampsi, Bar-sur-Aube'i, Arcis-sur-Aube'i, La Fère-Champenoise'i ning Pariisi lahingust.[5]
[redigeeri] Hilisem karjäär
Peale sõda reisis krahv Berg Šveitsis, Itaalias ja Balkanil.[1] Itaalias oli tema ülesandeks koguda salaja infot carbonaride kohta.[5]
1820. aastal läks ta erru (polkovniku auastmes [2]) ning asus kolleegiumiassessori teenistusastmes tsiviilteenistusse. Ta teenis Venemaa keisririigi saatkondades Münchenis, Roomas ja Napolis. 1823–1825 sooritas ta kaks sõjalis-topograafilise eesmärgiga ekspeditsiooni Kaspia mere piirkonda. Alates 1826. aastast teenis nõunikuna Venemaa saatkonnas Istanbulis.[1]
1828. aastal, järjekordse Vene-Türgi sõja alguses, liitus Berg taas sõjaväega ning osales sõjategevuses 2. armee kindralkortermeistrina (staabiülemana). 1831. aastal osales ta Poolas Novembriülestõusu mahasurumisel ning Varssavi vallutamisel. 1843. aastal ülendati ta jalaväekindraliks ja määrati Venemaa sõjavägede peastaabi kindralkortermeistriks (staabiülemaks).[1]
Ungari sõjakäigu ajal 1849. aastal oli Berg Austria keisri Franz Joseph I juures Austria ja Venemaa sõjavägede juhatajate vahendajaks (sideohvitseriks). 1853. aastal määrati Eestimaal asuvate vägede ülemjuhatajaks.[1]
1854–1861 oli ta Soome kindralkuberner. Teenete eest Soome valitsemisel tõsteti Berg 1856. aastal Soome Suurvürstiriigi krahviseisusesse.[1]
1863. aasta märtsis määrati ta Poola kuningriigi asehalduri asetäitjaks ning mais asehalduriks ja sõjavägede ülemjuhatajaks. Berg saabus Poola kuningriigi pealinna Varssavisse 1863. aastal, just 1863–1864. aastal toimunud ülestõusu kõrgpunktis ja juhtis ülestõusu mahasurumist.
Poola mässulised tegid talle 7. septembril 1863 atentaadi, heites tema tõlla pihta 5 granaati. Berg ei saanud kannatada, kuid karmistas Poola kuningriigis kehtivat karistuspoliitikat, mis oli tingitud kehtestatud sõjaolukorrast: sõjaväljakohtute kasutamine, avalike hukkamiste kasutuselevõtt, kontributsioonide nõudmised eriti Venemaa keisririigi riigiusu (õigeusu) vastu tegutsevailt katoliku usku vaimulikelt, ringkäendus jms. 1865. aastal sai ta kindralfeldmarssali auastme ja 1866. aastal lahkus asehalduri kohalt ning asus Riiginõukogu liikmena tööle Peterburis.
Oli Nikolai Kindralstaabi Akadeemia aupresident ja Leedu ihukaardiväepolgu, 10. Uusingerimaa jalaväepolgu, 12. Astrahani grenaderipolgu ja 52. Preisi jalaväerügemendi aušeff. See oli polgu või rügemendi formaalne ülem, kes ei tegelnud üksuse igapäevase väljaõppe ja tegevusega.
Berg suri 6. jaanuaril 1874. aastal Peterburis ning maeti Liivimaa kubermangus asuvasse Beļava mõisa.
[redigeeri] Perekond
Friedrich Wilhelm Rembert von Berg abiellus 1839. aastal krahvinna Leopoldine Cigognaga (surnud 1874). Abielust lapsi ei sündinud.[2]
Krahv Berg lapsendas oma venna Gustavi pojad Friedrichi, Alexandri ja Georgi.
[redigeeri] Sugupuu
| Krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (1794–1874) |
Friedrich Georg von Berg (1763–1811) |
Gotthard Ernst von Berg (1714–1766) |
Gotthard Wilhelm von Berg (suri 1756) |
| Eva Helene von Helmersen (1695–1756) | |||
| Helena Juliane von Funcken (1723–1785) |
Gustav Heinrich von Funcken | ||
| Ulrika Katharina Clodt von Jürgensburg | |||
| Gertruta Wilhelmine von Ermes (1775–1841) |
Kaspar von Ermes | ... | |
| ... | |||
| Helene Margarethe von Krüdener | ... | ||
| ... |
[redigeeri] Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Федор Федорович (Фридрих Вильгельм Ремберт) фон Берг
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland" Görlitz. 1930. lk.662
- ↑ Tõnu Viik "F.G.W Struve Maa kuju täpsustajana"
- ↑ Allan Liim. Saksa koolidest Tartus 19. sajandil. "Tartu, baltisakslased ja Saksamaa". Artikklite kogum. Koostajad: Helmut Piirimäe, Claus Sommerhage. Tartu Ülikool, Saksa filoloogia õppetool. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998, lk 145
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Б.И. Соловьев "Генерал-фельдмаршалы России". Феникс. Doni-äärne Rostov. 2000.
[redigeeri] Kirjandus
- Загаворы и покушение на жизнь наместника его Императорского Величества в царстве Польском и главнокомандующего войсками Варшавского Военного Округа генераль-фельдмаршала Графа Берга. Польские конспирационные общества, комитеты и жонды с 1857 по 1869 год / составил по документам М. П. Устимович, Варшава, 1870
- Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland, Görlitz, 1930, lk.662
- Maria Berg: Krahv Bergi poola masurka. (Soome keelest tõlkinud Mart Mäger), Tallinn: Kupar, 1995, ISBN 9985610571
- Alo Särg: Kuulsaid Balti aadlikke: Friedrich Wilhelm Rembert von Berg, Tallinn, 2005, ISBN 9985681614
[redigeeri] Välislingid
| Eelnev: Aleksandr Menšikov |
Soome kindralkuberner 1855–1861 |
Järgnev: Platon Rokassovski |
