Linnar Priimägi

Allikas: Vikipeedia

Linnar Priimägi (sündinud 29. märtsil 1954 Tallinnas[1]) on eesti kunstiteadlane, kriitik ja luuletaja.

Ta on kirjutanud mitu raamatut ning suures mahus esseistikat ja kriitikat.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lõpetanud Tartu Ülikooli romaani-germaani filoloogi diplomiga ("Verbaalsünesteesia süsteemist. Brentano luuletekstide verbaalsünesteetiline analüüs" 1977), kaitsnud magistrikraadi (MA kunstiajaloo alal) Eesti Kunstiakadeemias (“Albrecht Düreri sulejoonistuse W.261, nn. Londoni Apollo ikonograafiline ning ideeline kontekst”, 1995) ja doktorikraadi (PhD psühholoogia alal) Tallinna Ülikoolis (“KLASSITSISM. Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites”, 2005).

Töö õppejõuna[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õpetanud Tartu Ülikoolis saksa keelt ja kirjanduskriitika teooriat, Eesti Muusikaakadeemias filosoofia ajalugu, Eesti Õigusinstituudis kunstiajalugu, Tallinna Ülikoolis kultuurilugu, mainekujundust, propagandatehnikaid, režiid, turundust, stilistikat.

Tallinna linnavalitsuse nõustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 2002 ja 2003 nõustas Priimägi Tallinna Linnavalitsust kuvandiloomes. Tema ideedest on realiseerunud Vabaduse kell, ellu on kutsutud Tallinna päeva tähistamine 15. mail jt.

Seltsid, ühingud, liidud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eluloodaatumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 2002, 2003 Tallinna linnavalitsuse lepinguline mainekujundusnõunik
  • 2002 Tallinna Ülikooli Reklaami ja imagoloogia õppetooli juhataja k.t.
  • 2001 Tallinna Ülikooli Reklaami ja meedia osakonna juhataja k.t.
  • 2000 Tallinna Ülikooli Reklaami ja meedia õppekava juht, lektor
  • 1998 Tallinna Ülikooli Reklaami ja meedia osakonna juhataja
  • 1996 Tallinna Ülikooli Reklaami ja meedia õppetooli dotsent
  • 1995 Tallinna Ülikooli Reklaami ja meedia õppetooli hoidja k.t.
  • 1993 Tallinna Ülikooli Eksperimentaalesteetika laboratooriumi juhataja, teadur
  • 1990 (Riikliku Akadeemilise) Teatri Vanemuine direktor-kunstiline juht
  • 1990 Tartu Linnavalitsuse liige, humanitaarnõunik teadus-, haridus-, kultuuri- ning usuküsimustes
  • 1987 (Riikliku Akadeemilise) Teatri Vanemuine peanäitejuhi abi kirjanduse alal
  • 1977–1989 Ajaleht "Edasi" ("Postimees"), mh. kultuuriosakonna juhatajana
  • 1977 Tartu Riiklik Ülikool (romaani ja germaani filoloogia)
  • 1972 Tallinna 42. Keskkool

Näitlejarollid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Tavatu lugu" ("Tallinnfilm", 1974, lavastaja Kalju Komissarov)
  • "Jõulud Vigalas" ("Tallinnfilm", 1980, lavastaja Mark Soosaar)
  • "Minu Leninid" ("Freya Film", 1997, lavastaja Hardi Volmer)
  • "Kapsapea II" ("Tallinnfilm", 1998, lavastaja Riho Unt)
  • "Ma langesin esimesel sõjasuvel" (Saksa sõjavang, RAT Vanemuine, 1982, lavastaja Kaarel Ird)
  • "Aga naised, härra salanõunik?" (Johann Wolfgang Goethe, RAT Vanemuine, 1992, lavastaja Ülo Vilimaa)
  • "Mis Su nimi on?" (lühifilm, Maria Avdjuško 2009)

Lavastused[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Vanemuises"[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Heiner Müller, "Philoktetes" (ka lavakujundus ja kostüümid, 1989)
  • Oscar Wilde, "Ideaalne abikaasa" (ka lavakujundus ja kostüümid, 1991)
  • Johann Wolfgang Goethe, "Faust" (I osa, ka lavakujundus, 1992)
  • Vanema saksa ning inglise salongilaulu kava "Merci, mon ami" (1991)
  • Vera Lynni laulude kava "Ma homme sinilindu näen" (ka lavakujundus ja kostüümid, 1992)
  • Oscar Wilde, "Salomé" (1992)
  • Napoli laulude kava (1992)
  • Eesti laulude kava külalisetendusteks Saksamaal (Parchimis ja Rostockis 1992)

"Ugalas"[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Friedrich Schiller, "Don Carlos" (ka lavakujundus, 2000)

Pärnu teatris "Endla"[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Giuseppe Verdi, "Rigoletto" (ka lavakujundus, 2003)

Näitusekujundused ja kuraatorlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Pärnu Uue Kunsti Muuseum: "Mees ja naine V" (suur saal; 1998)
  • Tartu Rüütli Galerii: "Aapo Pukk: Kolmkümmend üks seeklit" (1998)
  • Tallinna Sammas Galerii: "Agu Pildi XIX sajand" (2002)

Elektroonilised õppevahendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnar Priimägi: Klassikaline kultuuriteooria I. Tallinn (CD-ROM) 2001. Linnar Priimägi: Imidžikujundus. Tallinn (CD-ROM) 2003. Linnar Priimägi: Propaganda tehnikad. Tallinn (CD-ROM) 2004.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1982 "Loomingu" aastapreemia: arvustus ning artiklid
  • 1983 ajakirja "Keel ja Kirjandus" aastapreemia: "Puškin, magister vitae"
  • 1986 ajakirja "Teater. Muusika. Kino" aastapreemia: "Valerio Zurlini "Tatarlaste kõrbest" ja metonüümilisest filmikeelest"
  • 1987 Eesti Kinoliidu kriitikapreemia: "Seitse "teist""
  • 1996 "Loomingu" aastapreemia: luule ning arvustus
    • "Kunstikanali" aastapreemia: kunsti- ja kultuuripedagoogiline tegevus
    • "Teater. Muusika. Kino" aastapreemia: "Farinelli" arvustus
    • Eesti Kultuurifondi aastapreemia: "Mälestusi Euroopast"
  • 1997 Tallinna Ülikooli Sotsiaalteaduskonna teaduspublitsistikapreemia: "Kommentaarium"
  • 2006. aasta Tallinna teenetemärgi kavaler

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Linnar Priimägi. Mälestusi Euroopast. Tallinn, Vagabund 1995.
  • Linnar Priimägi. Kommentaarium. Kultuurikommentaare aastatest 1994-1996. "Loomingu" Raamatukogu 1997, nr. 1-2. Tallinn (Valgus).
  • Linnar Priimägi. Reklaamikunst. Tallinn (BNS) 1998.
  • Linnar Priimägi. Klassitsism. Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites, I-III. Tallinn, TLÜ 2005 (trükis).
  • Linnar Priimägi. Kelle tee on varjul. Tallinn, Eesti Ekspressi Kirjastus, 2005.

Artikleid ja kommentaare[muuda | redigeeri lähteteksti]

Intervjuud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnar Priimäele pühendatud luuletus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Jaan Malin. Ükskord ammu kargas Tartu sügis... (pühendusluuletus). – Looming, 2009, nr 1.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]