Fabian Gottlieb von Bellingshausen

Allikas: Vikipeedia
Fabian Gottlieb von Bellingshausen

Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (vene keeles Фаддей Фаддеевич Беллинсгаузен (Faddei Faddejevitš Bellingshausen), 20. september 1778 Lahetaguse mõis, Saaremaa25. jaanuar 1852 Kroonlinn) oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 18191821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest esimestena Antarktikat näinud mehest.

Varasem elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fabian Gottlieb von Bellingshausen sündis Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni (1735–1784) ja Anna Katharina von Folckerni (surnud 1825) pojana. 1789. aastal, kui ta oli kümne-aastane, saadeti ta Kroonlinnas asuvasse elitaarsesse Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse. 17971803 teenis ta mitšmanina Tallinnas Balti laevastiku Tallinna eskaadris. 18031806 võttis ta kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva "Melpomena" komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaadri sõudelaevastiku flotilliülemaks Riiga. 1812. aastal viidi ta üle teenistusse Mustale merele, kus määrati kõigepealt fregatt "Minerva" ja seejärel 1818. aastal fregatt "Flora" komandöriks.

Polaarekspeditsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

1819. aastal viidi Bellingshausen üle Kroonlinna laeva "Vostok" komandöriks. Samal aastal saadeti keiser Aleksander I korraldusel välja kaks uut maadeavastusreisi, millest ühe teekond viis lõunamerede ja teine põhjamerede suunas. Bellingshausen juhatas põhjameredele suunduvat ekspeditsiooni.

Aastail 18191821 juhatas ta laevade "Mirnõi" (komandör Mihhail Lazarev) ja "Vostok" ümbermaailmareisi. Sel reisil jõuti ka Antarktise lähistele. Lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani, avastati mitu saart Tuamotu saarestikus ja suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa (tänapäeval tuntud Aleksandri saarena).

24. juuli vkj 5. augustil 1821. aastal, pärast 751 päeva pikkust maadesavastusreisi, jõudis Bellingshausen oma laevadega tagasi Kroonlinna.

Pärast naasmist koostas Bellingshausen kolme aasta jooksul oma maadeavastusreisi kohta aruannet, mis avaldati rahapuuduse tõttu keiser Nikolai I abiga alles 1831. aastal ("Двукратные изыскания в Южном ледовитом океане и плавание вокруг света в продолжение 1819, 1820 и 1821 годов, совершенные на шлюпе "Восток" и "Мирный", под начальством капитана Беллингсгаузена, командира шлюпа "Восток").

Hilisem teenistuskäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast naasmist maadeavastusreisilt jätkas Bellingshausen teenistust 1821. aastal 15. laevastikuekipaaži komandörina. 1826. aastal määrati ta laevasalga komandöriks, kuhu kuulusid laev "Konstantin" ja fregatt "Jelena". Laevasalga ülesandeks oli korraldada Vahemerel kaadriväemeeskondade praktilist meresõiduväljaõpet. Uue ülesande käigus ülendati Bellingshausen kontradmiraliks. 1828. aastal saateti ta väljaõpetatud meeskonnaga vastpuhkenud Vene-Türgi sõtta Mustale merele.

1829. aastal määrati ta meeskonnaga laevale "Pariis". 6. detsembril 1830 nimetati Bellingshausen viitseadmiraliks ning kuni 1839. aastani teenis ta Tallinnas Balti laevastiku 2. Flotilli divisjoni komandörina. 15. juulil 1839. aastal määrati ta Kroonlinna sõjakuberneriks ja sadamakomandandiks. Aastatel 1841 kuni 1851 oli Bellingshausen iga-aastastel kuni 40 sõjalaevani ulatuva Balti laevastiku õppuste Kroonlinna eskaadri juht. 1843. aastal ülendati Bellingshausen admiraliks. Aastal 1848 sai temast Balti laevastiku ülemjuhataja.

Bellingshausen on Vene Geograafiaseltsi asutajaliige.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fabian Gottlieb von Bellingshausen abiellus 1826 Pihkva kubermangu Velikije Luki maakonna Burehhino (Бурехино, Burachino) mõisast pärit Anna Dmitrijevna Boikovaga (Bajkova; 1808–1892). Abielust sündis 7 last, kellest 4 elas täiseani:

  • Elise von Bellingshausen, mereväeleitnandi ja hilisema kolleegiumi assessori ja senaatori, vabahärra Paul von Gerschau (1821–1908) abikaasa[1]
  • Katharina von Bellingshausen, abiellus polkovnik Aleksejeviga, kes oli mõisnik Pihkva kubermangus
  • Helena von Bellingshausen, major Rokotovi (surn. 1868) ja Bašenovi abikaasa
  • Peter von Bellingshausen (sündis 1834 Tallinnas)
  • Maria von Bellingshausen (1836 Tallinn–1863)

Sugupuu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fabian Gottlieb von Bellingshausen
(1772–1852)
Fabian Ernst von Bellingshausen
(1735–1784)
Hermann Reinhold von Bellingshausen Hermann Friedrich von Bellingshausen (Pilguse)
Anna Sophia von Treyden
Gertruda Sophie von Bellingshausen
(1710–1778)
Klaus von Bellingshausen (Lahetaguse)
(surnud 1718)
Anna Maria von Poll
(surnud 1726)
(Kuressaare komandandi Otto Johann von Polli tütar)
Anna Katharina von Folckern
(surnud 1825)
Lorenz Johann von Folckern
(1717–1788)[2]
Johann von Folckern
Anna Christina Goetz
Anna Lovisa von Dünckel (Dünkeln)
(u.1739–1773)
...
...

Bellingshauseni nime ja tegevuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lahetagusel ja Pilgusel on Bellingshauseni mälestuskivi, mis avati vastavalt 1968 ja 1978. Tallinnas Pikk tänav 28 avati talle 1978 bareljeeftahvel. Tema järgi on nime saanud Bellingshauseni meri, Bellingshauseni nõgu, Bellingshauseni saar ja kraater Kuu tagaküljel.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]