Lahetaguse mõis
Lahetaguse mõis (saksa keeles Lahhetagge) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Saaremaa valda Saare maakonnas.
Mõisa keskus asus Lahetagusel.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1571. aastal läänistati Lõmala vakuses maatükk, kuhu tekkiski Lahetaguse mõis.[1] Valdajaks sai Jurgen Krumbecken. Pärast tema surma päris mõisa lesk. Viimase käest läks mõis Bertram Bellingkhausenile (? – enne 1633).[2] Oma isalt oli Bertram pärinud ka Pilguse mõisa.[3] Mõlemad mõisamajapidamised jäid perekonna valdusse 18. sajandi II pooleni.
1633. aastal kinnitati Lahetaguse omandiõigust Bertrami pärijatele. 1645. aastal olid mõlemad mõisad maanõunik Bertram von Bellingshauseni (1586–1661) valduses.[2] Talle järgnes mõisnikuna ta teine poeg kornet Hermann von Bellingshausen. Järgmine omanik oli tema poeg Klaus von Bellingshausen (? – enne 1718). Täpselt teadmata ajal kuulus mõis sillakohtu adjunkt Heinrich Reinhold von Bellingshausenile.[4] 1778. aastal müüs major Fabian Ernst von Bellingshausen (~1735 – maeti 1784) mõisa Daniel Gottlieb Sucknile (? – 1822). Kuid juba 1780. aastal said Bellingshausenid mõisa tagasi. 1785. aastal müüs vabapreili Gertrude Sophie von Bellingshausen mõisa ära. Uueks omanikuks sai Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1750–1842).[5]
Luce valdusse jäi Lahetaguse 1832. aastani. Mõisa ostis siis alampolkovnikuproua Julie von Hahn (sündinud von Hoyningen-Huene).[6] Omanik oli ta veel 1862. aastal.[7] Millalgi 19. sajandi II poolel sai Lahetaguse mõisnikuks vabahärra Georg Gottlieb Ernst Wolff (1823–1896).[8] Mõis kuulus talle veel 1892. aastal.[9] 1896. aastast said omanikeks tema pärijad. 1909. aastal oli mõis endiselt nende nimel.[10] Enne 1919. aasta võõrandamist oli Lahetaguse viimaseks mõisnikuks vabahärra Basil Gustav Otto Gottlieb Wolff (1862 – ?).[11]
Mõisas sündis 1778. aastal kuulus maadeuurija Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Tema auks on mõisahoone vundamendikünkale paigaldatud mälestuskivi.
Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisa peahooneks oli 18. sajandil ehitatud barokne puidust ehitis.
Tänapäeval on kogu mõisakompleks hävinud.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Saaremaa : maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus (1934). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
- ↑ 2,0 2,1 Buxhövden, F. von (1851). Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands. Riga: Nicolai Kymmel´s Buchhandlung. Lk 44.
- ↑ Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft (1935). Tartu: Saaremaa Üldkasuliku Ühingu kirjastus. Lk 461.
- ↑ Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft (1935). Tartu: Saaremaa Üldkasuliku Ühingu kirjastus. Lk 461, 462.
- ↑ Buxhövden, F. von (1851). Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands. Riga: Nicolai Kymmel´s Buchhandlung. Lk 44, 45.
- ↑ Tiesenhausen (1843). Erste Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands. Riga: N. Kymmel. Lk 184.
- ↑ Sivers, J. (1863). Das Buch der Güter Livlands und Oesels. Riga: Gedruckt in der Müllerschen Buchdruckerei.
- ↑ Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft (1935). Tartu: Saaremaa Üldkasuliku Ühingu kirjastus. Lk 446.
- ↑ Kröger, A. (1892). Livländisches Verkehrs- und Adressbuch für 1892/1893. Riga. Lk 108.
- ↑ Richter, A. (1909). Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Band I. Livland. Riga. Veerg 819.
- ↑ Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft (1935). Tartu: Saaremaa Üldkasuliku Ühingu kirjastus. Lk 15, 447.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Kirik: Kihelkonna
Mõisad: Atla mõis | Karala mõis | Kotlandi mõis | Kuusnõmme mõis | Lahetaguse mõis | Loona mõis | Lümanda mõis | Oju mõis | Paju mõis | Pidula mõis | Pilguse mõis | Rootsiküla mõis | Tagamõisa mõis