Ämari lennubaas

"Lennubaas" suunab siia. Eesti esimese iseseisvusaja väeosa kohta vaata artiklit Lennubaas (1927–1940).

Ämari lennubaasi embleem

Ameerika Ühendriikide õhuväe Boeing C-17 Globemaster III transpordilennuk maandumas Ämari lennubaasi Saber Strike 2012 käigus.

Ämari lennubaas on Eesti õhuväe väeosa, mis teenindab Ämari lennuvälja.

Ämari lennubaasi ülem on kolonelleitnant Maanus Nigul

Lennubaasi keskne osa on lennuväli, lisaks kuulub baasi koosseisu hulk muid elemente. Lennubaasi koosseisu kuulub staap koordineeriva ja plaaniva allüksusena toetades baasi juhtimist; lennuväljagrupp, mis teostab lennuvälja käitamist; ning õhuväe toetusgrupp, mis sidealaselt ja logistiliselt toetab kogu õhuväge. Samuti kuulub baasi koosseisu lennueskadrill, õhutoetuseskadrill ja baasikaitseüksus.

Ämari lennubaas on alates 1. maist 2014 NATO Balti õhuturbe missiooni ühe lennusalga baas.

Lennuväljale ei ole vaba ligipääsu.

Ülesanne

Ämari lennubaasi olulisim ülesanne on liitlaste õhusõidukite vastuvõtmine rahu-, kriisi- ja sõjaajal ning kogu lennundustegevuse tagamine Eesti kaitseväes. Lennubaasi olemasolu on Eestile hädavajalik, sest Eesti peab olema valmis tegutsema sõjalist abi vastuvõtva NATO riigina (host nation).

Ämari lennubaasis on loodud tingimused raja, ruleerimisradade ja õhusõidukite seisuperroonide nõuetekohaseks hoolduseks, õhusõidukite tankimiseks, lasti käitlemiseks ja jäätõrjeks, navigatsiooni ja lennuliikluse NATO standardite ning Euroopa ühiste lennundusnõuete kohaseks teenuste osutamiseks.

Ajalugu

Praegune lennubaas paikneb aastail 1940–1941 NSV Liidu rajatud militaarlennuväljal, mis pärast II maailmasõda oli varulennuväli ja võeti 1952. aastal kasutusele tegevlennuväljana. 1970. ja 1980. aastatel baseerusid sellel lennuväljal SU-24 (Fencer) keskmaapommitajad, An-12 (Cub) ja An-26 (Curl) transpordilennukid. 1994. aastal sai Eesti Vabariik Ämari lennuvälja oma valdusse. Kahe aasta pärast läks lennuväli Eesti Kaitseministeeriumi haldusse. 1997. aasta kevadel asutati lennubaas kui Eesti lennuväe üksus. 2004. aastani asus lennubaasis ka ajateenijate väljaõppekeskus ning ajateenijad moodustasid lennubaasi sõjaväepolitsei üksuse, mille ülesanne oli baasi julgeoleku ja kaitse tagamine. Praegu moodustavad baasi isikkoosseisu ainult tegevteenistuses olevad kaadrikaitseväelased ja tsiviilteenistujad.

Nüüdisaegne lennubaas

Liitlasvägede saabumine Ämari lennubaasi

Nüüdisaegne lennubaas on lisaks lennuvälja käitamisele ja liitlaste baseerumiseks toetusbaas ka õhuseire ja õhukaitseüksustele ning maaväe diviisi üksustele.

Aastail 2008–2012 ehitati Ämarisse uus lennuliiklusala vajalike sõiduteede, baasi kaitserajatiste ning uute hoonetega: angaaride, töökodade, ladude, staabihoonete, meditsiinikeskuse, söökla, ühiselamu, sportimisrajatiste ja muu sellisega. Sellega on Ämaril olemas nüüdisaegse lennubaasi talitlemiseks vajalik taristu. On olemas ka autotranspordipark, lennuvälja hooldusseadmed, kütuseteenistuseks vajalikud masinad, pääste- ja tuletõrjetehnika, tõste- ja transpordivahendid transpordilennukite teenindamiseks – kogu lennubaasi tegutsemiseks vajalik tehniline varustus. On olemas tänapäevased raadioelektroonilised side- ja navigatsioonisüsteemid. 2015. aasta suvel saab Ämari lennubaas omale uudse täppislähenemisradari, mille hange läks maksma 7,1 miljonit eurot. Täppislähenemisradari abil saadakse informatsiooni maanduma tuleva lennuki asukohast. Radar võimaldab Ämari lennubaasis maanduda igat tüüpi lennukitel, praegu saavad seal maanduda ainult tsiviillennunduses kasutatavate navigatsioonivahenditega lennukid.

Kõigi nende võimaluste ja tehnika kasutamiseks on olemas kohapeal kvalifitseeritud spetsialistid. Lennubaasil on oma lennujuhtimisteenistus, lennumeteoroloogid ja lennuohutuse spetsialistid, side- ja raadionavigatsiooni üksus, pääste- ja tuletõrjeteenistus, kütuseteenistus, lennuvälja hoolduse/teeninduse üksus, perrooniteenistus ja paljud muud vajalikud allüksused ja teenistused – mis näitab seda, et Ämari lennubaas on võimeline tegutsema täiesti kaasaegse lennubaasina. Ämari lennubaasis on olemas pea kõik võimalused õhusõidukite vastuvõtuks ja lasti käitlemiseks. Samuti on olemas võimalused sõdurite vastuvõtuks ja majutamiseks, mis aitab muuta saabunud liitlassõjaväelaste lennubaasis viibimist kodusemaks.

Alates 2014. aasta 1. maist paikneb Ämari lennubaasis NATO õhuturbe lennusalk.

Kõik baasi saabunud liitlaste sõjaväelased majutatakse hotellitüüpi majadesse või konteinerlinnakutesse. Väiksemad grupid saavad öömaja baasi tööruumides. Lennubaasis asub ka söökla, mis tagab praegu suuremate õppuste puhul kõigi õppustel osalejate toitlustamise.

Väljaõpe ja tegevus väeosas

Pidevalt toimuvad kaadrikaitseväelaste erialased täiendkoolitused nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.

Tsiviilkoostööd tehakse tsiviillennujuhtimiskeskustega, vallavalitsuste, piirivalvega. Maantee liiklushuligaanide tabamiseks on sõlmitud koostööleping lennubaasi ja politsei eriüksuse vahel.

NATO õhuturbesalga hävituslennukite lennud on muutunud igapäevaseks. Enamasti iga päev, isegi nädalavahetustel, toimuvad Eesti õhuväe enda lennukite treening- ja tellimuslennud, millest mõned treeninglennud võivad toimuda ka öösel. Lendude hulk suureneb õppuste perioodil, mil seal baseeruvate õhusõidukite arv on märgatavalt suurem. Tänapäeval toimub igal aastal NATO liitlaste õhusõidukite osalusel hulk õppusi ja harjutusi. Rahvusvahelistest või olulise rahvusvahelise komponendiga iga-aastastest Eesti õppustest, mille käigus on lennubaasis maandunud ka Rootsi ja Soome hävituslennukid, tuleks kindlasti ära märkida õppust Kevadtorm, Eesti-USA õppust Saber Strike ning NATO õhuturbeharjutust BRTE.

Ämari lennubaasis maanduvad ka mitme riigi transpordilennukid.

Järjest enam riike soovib kasutada nüüdisaegse lennuvälja, toetava taristu, modernse tehnika ning asjatundlike spetsialistidega Ämari lennubaasi õppuste ja treeningute korraldamiseks, mis suurendab muidugi lennubaasi töötempot.

Lennuvahendid

Eestil on oma lennugrupp koos hulga lennuvahenditega. Nende esmane ülesanne on Kaitseväe üksuste, sealhulgas ka õhuväe enda väljaõppe toetamine. Igat liiki väikesemahuline lennutransport: meditsiiniline evakuatsioon, vaatlus- ja luurelennud, tsiviilstruktuuride (politsei, päästeameti jt) abistamine on samuti lennugrupi ülesanded.

Õhuväel on helikopterid Robinson R-44, transpordilennukid An-2 ning renditud õppereaktiivlennukid L-39.

Reaktiivõppelennuk L-39

Reaktiivlennukeid L-39 kasutatakse kahel peamisel eesmärgil. Nendest esimene on õhuväe sihitajate väljaõpe: õhuturbes etendavad olulist osa nii Leedus Karmėlava juhtimis- ja teatamiskeskuses kui ka Eesti lennuoperatsioonide juhtimiskeskuses Ämaris teenivad sihitajad, kelle ülesanne on suunata maalt õhus olevatele sihtmärkidele lendavaid hävituslennukeid. Tänapäeval on Eesti õhuvägi suuteline ise sihitajaid välja koolitama. Sihitajate väljaõpe ja õppused on mõeldamatud reaktiivlennukiteta.

Helikopter Robinson R-44

Antonov An-2

Teiseks ülesandeks on õhuväe taktikaliste tulejuhtide väljaõpe: õhuväe koosseisus on taktikalised tulejuhid, kelle ülesanne on tuua õigel ajal ja õigesse kohta tuletoetus õhust. Meie tulejuhid on osalenud korduvalt Afganistani missioonil. Tulejuhtide väljaõpe toimub liitlasvägede juures, aga kvalifikatsiooni säilitamiseks peavad nad pidevalt harjutama. Reaktiivlennukiteta oleks tulejuhtide harjutused võimatud ja nad kaotaksid kiiresti oma kvalifikatsiooni. Eestis koolitatakse sihitajaid ka Läti lennuväele ning ka Läti tulejuhid kasutavad Eesti reaktiivlennukite abi oma õppuste korraldamisel.

Lennukid An-2 teevad transpordilende nii Eesti õhuruumis kui ka väljaspool seda ning neid lennukeid kasutavad ka meie langevarjurid. Lennukit An-2 kasutavad ka sihitajad koolitustel ja õppustel. Samuti kasutatakse seda lennukit metsatulekahjude kustutamisel.

Helikopteritega R-44 tehakse vaatlus- ja otsingulende. Tänu erivahenditele saab neid koptereid kasutada selleks ka öösel. Kopteritega tehakse transpordilende nii õhuväele kui ka teistele Kaitseväe struktuuriüksustele.

Olmetingimused

Lennubaasi töötingimused on head. 1999. aastal renoveeriti kasarmuhoone, kus asuvad saun, õppeklassid ja meditsiinipunkt koos tänapäevase hambaravikabinetiga. 2003. aastal renoveeriti kopterite angaarid koos tehnika ja varustuse hoiu- ja hooldusruumidega. Renoveeritud on ka staabi- ja kasarmuhoone ning lennujuhtimistorn. Puhkeajal on võimalik sõdurikodus aega veeta: mängida piljardit, surfata internetis, vaadata televiisorit, lugeda raamatuid, ajakirju, ajalehti. Võimalik on kasutada staadioni täismõõtmetes jalgpalliväljakuga ja rannavõrkpalliplatsi ning proovida jõudu ja osavust sõdurite abiga ehitatud takistusribal. Kasarmus saab mängida lauatennist ja treenida raskejõustikunurgas.

Ülemad

Lennubaasi ülemad

• 23. august 1997 – 28. veebruar 2001 major Roman Timofejev
• 1. märts 2001 – 30. juuni 2007 major Arvo Palumäe
• 1. juuli 2007 – 31. juuli 2008 major Kalev Koit (kohusetäitja)
• 1. august 2008 – 2012 kolonelleitnant Roman Timofejev
• 2012–2016 kolonelleitnant Rauno Sirk
• 4. juuli 2016 – 2019 kolonelleitnant Ülar Lõhmus
• 17. juuli 2019 – 31. juuli 2022 kolonelleitnant Mark Trubok
• 01. august 2022 - ... kolonelleitnant Maanus Nigul

Staabiülemad

• 18. märts 1998 – 4. detsember 2000 leitnant Ervin Kool
• 4. detsember 2000 – 31. märts 2001 nooremleitnant Mark Trubok
• 1. aprill 2001 – 31. juuli 2002 kapten Igor Kaldoja
• 1. august 2002 – 20. juuni 2003 nooremleitnant Einar Genrihov
• 21. juuni 2003 – 30. november 2004 kapten Igor Kaldoja
• 1. detsember 2004 – 30. november 2007 major Aivar Tuvik
• 1. detsembrist 2007 – 31. juuli 2011 major Toomas Susi
• 1. august 2011 – 31. juuli 2014 major Maanus Nigul
• 01.jaanuar 2023 - 31.oktoober 2023 major Tanel Rattiste
• 01.november 2023 - ... major Pille Joala

Embleem

Kotkas sümboliseerib kodumaa kaitseks valmis olevat ja kõrgustesse tõusvat õhujõudu ning tähendab lendamist. Mõõk sümboliseerib kaitseväge. Kotkast tahapoole jääb lennurada, mille ülemises osas on must lennuki siluett.

Saber Strike 2012 oli Ämari lennubaasile vaheeksamiks

• Lennubaas mil.ee
• Riik lammutab Ämari lennubaasis 85 ehitist. Postimees, 9. juuli 2009.