Jack Kerouac

Allikas: Vikipeedia
Jack Kerouac (umbes 1956)

Jack Kerouac (tegelikult Jean-Louis Lebris de Kérouac; 12. märts 1922 Lowell, Massachusetts, USA – 21. oktoober 1969 St. Petersburg, Florida, USA) oli ameerika kirjanik ja kunstnik. Koos William Burroughsi, Allen Ginsbergi ja Gregory Corsoga oli ta üks biitnike põlvkonna esindajaid.

Tema tuntumad teosed on "Teel" ("On the Road"), "The Dharma Bums", "Big Sur", "The Subterraneans" ja "Visions of Cody".

Kerouaci teosed on enamasti autobiograafilised. Ehkki juba tema eluajal populaarsed, ei leidnud need algul kriitikutelt kuigi sooja vastuvõttu. Tänapäeval peetakse teda oluliseks ja mõjukaks autoriks, kelle teosed on mõjutanud ameerika kirjandust ning selliseid ansambleid ja muusikuid nagu The Beatles, Bob Dylan, Tom Waits, Simon & Garfunkel ja Jim Morrison.

Kerouac sündis Kanada prantslastest kartulikasvatajate Léo-Alcide Kérouaci ja tema abikaasa Gabrielle-Ange'i (sündinud Lévesque) pojana. Tal oli viis aastat vanem vend Gérard, kes suri üheksa-aastaselt reumaatilisse palavikku.

Sünnitunnistusele kirjutati tema nimeks Jean-Louis Kirouac ja tema emakeel oli prantsuse keel. Inglise keelt hakkas ta õppima alles kuueaastaselt ja veel hilisteismelisena rääkis ta seda ebakindlalt.

Kuna poisil oli sportlikke eeldusi, pakkusid mitu USA tippülikooli Kerouacile stipendiumi Ameerika jalgpalli mängimiseks, ja Kerouac valis Columbia ülikooli. Kuid juba 1940 sai ta vigastada ja see lõpetas tema sportlaskarjääri. Seejärel langes ta ülikoolist välja.

Siis astus ta mereväkke, kuid sai sõjaväes aktiivses teenistuses olla vaid kaheksa päeva, kuni tal diagnoositi isiksuse skisoidne häire, mis väljendus selles, et ta ei talunud sõjaväe distsipliini, ja ta lasti kodumaale.

1944 viibis Kerouac koos oma sõbra Lucien Carriga, kui nad sattusid kokku homoseksuaalse David Kammereriga, kes oli jälitanud Carri ja viimase aasta jooksul talle korduvalt soovi väljendanud sugulisse vahekorda astuda. Carr polnud sellega nõus. Sel korral muutus Kammerer vägivaldseks ja Carr pussitas ta surnuks. Carr ja Kerouac püüdsid asitõendeid hävitada, aga William Burroughsi nõuandel andsid end politseile üles. Enesekaitse piiride ületamise ja kuriteo varjamise eest istus Carr kaks aastat vanglas.

Kerouac vahistati samuti ja talle määrati kautsjon, mida tema isa polnud suuteline tasuma. Kerouac oli sunnitud vastu võtma Edie Parkeri pakkumise sõlmida abielu, misjärel tema pere tasuks kautsjoni. Abielu sõlmiti vanglas ja pärast kautsjoni tasumist Kerouac vabanes. Abielu lahutati aasta pärast. Hiljem abiellus Parker Burroughsiga.

1950. aasta novembris abiellus Kerouac ootamatult Joan Havertyga. 1951. aasta lõpul jättis Haverty Kerouaci maha ja lahutas. 1952. aasta veebruaris sündis tütar Janet, keda Kerouac omaks ei tunnistanud kuni 1961. aastani, mil vereanalüüs näitas, et ta oli siiski Janeti isa. Janet oli Kerouaci ainus laps ja tänapäevaks on tema järeltulijate liin välja surnud.

Kerouac abiellus hiljem Stella Sampasega. See abielu kestis Kerouaci surmani.

1957. aastal ilmunud "Teel" kirjeldab Kerouaci (raamatus Sal Paradise) matka läbi USA ja Mehhiko koos Neal Cassadyga (Dean Moriarty). See on keskne biitpõlvkonda kirjeldav teos. Hiljem selgus, et ta alustas romaani kirjutamist prantsuse keeles ja pärast kirjutas selle ümber inglise keeles.

Kerouac tahtis loobuda tavalisest elust ja ühiskonna survest, ta tutvus budismiga ja proovis paljusid narkootikume.

Ta suri pikaajalisest alkoholitarvitamisest tekkinud maksatsirroosi, mis põhjustas sisemise verejooksu.

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]