Jack Kerouac

Allikas: Vikipeedia
Jack Kerouac (umbes 1956)

Jack Kerouac (12. märts 1922 Lowell, Massachusetts21. oktoober 1969 St. Petersburg, Florida) oli ameerika kirjanik ja kunstnik. Koos William Burroughsi ja Allen Ginsbergiga oli ta biitnike põlvkonna tuntud esindaja.

Tema tuntuimad teosed on "Teel" (On the Road), "The Dharma Bums", "Big Sur", "The Subterraneans" ja "Visions of Cody".

Kerouaci teosed on enamasti autobiograafilised ja olid juba tema eluajal populaarsed, kuid ei leidnud alguses kriitikutelt kuigi sooja vastuvõttu. Tänapäeval peetakse teda oluliseks ja mõjukaks autoriks, kelle teosed on mõjutanud ameerika kirjandust ning selliseid muusikuid nagu The Beatles, Bob Dylan, Tom Waits, Simon & Garfunkel ja Jim Morrison.

Kerouac sündis kanada prantslaste, kartulite kasvatamisega tegelevate Léo-Alcide Kéroacki ja tema naise Gabrielle-Ange'i (sündinud Lévesque) pojana. Tal oli 5 aastat vanem vend Gérard, kes suri 9-aastaselt reumaatilisse palavikku.

Sünnitunnistusele kirjutati tema nimeks Jean-Louis Kirouac ja tema emakeel oli prantsuse keel. Inglise keelt hakkas ta õppima alles 6-aastaselt ja veel hilisteismelisena rääkis ta seda ebakindlalt.

Sportlike võimete tõttu pakkusid mitu USA tippülikooli Kerouacile stipendiumi ameerika jalgpalli mängimiseks ja Kerouac valis Columbia ülikooli. Kuid juba 1940 sai ta vigastada ja see lõpetas tema sportlaskarjääri. Seejärel langes ta ülikoolist välja.

Siis astus ta mereväkke, aga sai sõjaväes aktiivses teenistuses olla vaid 8 päeva, siis diagnoositi tal isiksuse skisoidne häire, mis väljendus selles, et ta ei talunud sõjaväe distsipliini, ja ta lasti kodumaale.

1944 viibis Kerouac koos oma sõbra Lucien Carriga, kui nad sattusid kokku homoseksuaalse David Kammereriga, kes oli jälitanud Carri ja viimase aasta jooksul talle korduvalt soovi väljendanud sugulisse vahekorda astuda. Carr polnud sellega nõus. Sel korral muutus Kammerer vägivaldseks ja Carr pussitas ta surnuks. Carr ja Kerouac püüdsid asitõendeid hävitada, aga William Burroughsi nõuandel andsid end politseile üles. Enesekaitse piiride ületamise ja kuriteo varjamise eest istus Carr 2 aastat vanglas.

Kerouac vahistati samuti ja talle määrati kautsjon, mida tema isa polnud suuteline tasuma. Kerouac oli sunnitud vastu võtma Edie Parkeri pakkumise sõlmida abielu, misjärel tema pere tasuks kautsjoni. Abielu sõlmiti vanglas ja pärast kautsjoni tasumist Kerouac vabanes. Abielu lahutati aasta pärast. Hiljem abiellus Parker Burroughsiga.

1950. aasta novembris abiellus Kerouac ootamatult Joan Havertyga. 1951. aasta lõpul jättis Haverty Kerouaci maha ja lahutas. 1952. aasta veebruaris sünnitas ta tütre Janeti, keda Kerouac omaks ei tunnistanud kuni 1961. aastani, mil vereanalüüs näitas, et ta oli siiski Janeti isa. Janet oli Kerouaci ainus laps ja tänapäevaks on tema järeltulev sugu välja surnud.

Kerouac abiellus kolmandatki korda, nimelt Stella Sampasega. See abielu lõppes Kerouaci surmaga.

1957 ilmunud "Teel" kirjeldab Kerouaci (raamatus Sal Paradise) matka läbi USA ja Mehhiko koos Neal Cassadyga (Dean Moriarty). See on keskne biitpõlvkonda kirjeldav teos. Hiljem selgus, et ta alustas romaani kirjutamist prantsuse keeles ja hiljem kirjutas selle ümber inglise keeles.

Kerouac tahtis loobuda tavalisest elust ja ühiskonna survest, ta tutvus budismiga ja katsetas paljusid narkootikume.

Ta suri pikaajalise alkoholi kuritarvitamise tagajärjel tekkinud maksatsirroosist põhjustatud sisemisse verejooksu.

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]