Sõudmine

Allikas: Vikipeedia

Sõudmine on paadi liigutamine aerudega, mis on kinnitatud tullidesse.

Sõudmist harrastatakse ka spordialana, kus avaveekogudel võistlemiseks kasutatakse kitsaid liikuvate istmete ja väljaspool parrast asetsevate tullidega paate, kus sõudja istub, selg liikumise suunas (mitmekohalises paadis üksteise taga) ja sõuavad ühe või kahe ühelabalise aeruga.

Sõudmise siseala on ergomeetrisõudmine.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veekogudel on liigutud juba aastatuhandeid, selleks on kasutatud mitmesuguseid aluseid ja aere. Sõudmine kuulus juba muinaskreeka spordikultuuri juurde ja keskajal korraldati Itaalias sõudmisregatte. Akadeemiline sõudmine on tunduvalt noorem. Kuigi Thamesi jõel korraldati juba 1715. aastal ühepaatide võistlus, tuleb sõudespordi harrastamise alguseks pidada 19. sajandit. 1811. aastal peeti Etonis varaseim teadaolev kahepaatide võistlus. 1818. aastal asutati esimene sõudeklubi Leander Rowing Club (see on tänaseni Suurbritannia tähtsaim sõudeklubi).

1829. aastal pandi alus Oxfordi ja Cambridge'i üliõpilaste sõudevõistlustele, 1839. aastal Henley regatile.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]