Mine sisu juurde

Vähk (haigus)

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Vähktõbi)
Suremus pahaloomulistesse kasvajatesse 100 000 elaniku kohta (2004)[1]
██ andmed puuduvad
██ ≤ 55
██ 55–80
██ 80–105
██ 105–130
██ 130–155
██ 155–180
██ 180–205
██ 205–230
██ 230–255
██ 255–280
██ 280–305
██ ≥ 305

Vähk ehk vähktõbi[2] on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.

Meditsiiniharu onkoloogia mõistes moodustab vähktõbi kasvajaliste haiguste rühma, mille hulka kuulub üle 100 kasvajalise haiguse, millele on iseloomulik rakkude paikne, soovimatu ja kontrollimatu jagunemine, kasv ning metastaseerumine ehk kaugsiirded teistesse elunditesse.

Vähktõve tekkepõhjused ei ole tänapäeval lõplikult selged. On teada, et vähki tekkele aitavad kaasa teatavad vähitekitajad ehk kantserogeenid. Nende seas on näiteks UV- ja röntgenikiirgus, aga ka mitmed keemilised ühendid. Osa neist võivad olla ka liigispetsiifilised, näiteks võivad tekitada vähki küll hiirel ja küülikul, kuid mitte meriseal.[3]

Tänapäeval on läänemaailmas vähk ja südameveresoonkonna haigused kõige levinumad surmapõhjused.[4] Haigusjuhtude poolest on kõige levinum rinnavähk, millele järgnevad kopsuvähk ja kõhunäärmevähk. Surmapõhjuste arvult on esikohal kopsuvähk, kuid palju inimesi sureb ka soolevähki, rinnavähki ja kõhunäärmevähki.[5]

Võimalikud põhjustajad

[muuda | muuda lähteteksti]

1. jaanuaril 2015 avaldatud uurimuse kohaselt on Johns Hopkinsi Ülikooli The Sidney Kimmel Comprehensive Cancer Center'i teadlaste loodud statistiline mudel – mis järjestas vähitüüpide esinemissageduse koetüüpide lõikes (sh koespetsiifilised tüvirakud) – pakub 2/3 täiskasvanute vähi tekke põhjuste seletamiseks "bioloogilise halva õnne" kontseptsiooni.[6][7]

1970. aastateks oli kindlaks tehtud, et vähktõbi ei ole nakkav ega valdavalt ka mitte pärilik.[8] Samas on tänapäevaks teada ka mõni nakkav vähivorm, millest tuntuim on 1990. aastatel levima hakanud kukkurkuradite näokasvaja, mis on vähem kui 20 aastaga kahandanud populatsiooni arvukust 80% ja ohustab liigi püsimajäämist.[9]

Tähtsamad riskitegurid on:

Vanus

[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatakse, et vähktõbi tabab ebaproportsionaalselt rohkem vanemaealisi patsiente. Inimestel vanuses 65 ja rohkem eluaastat on 11 korda suurem risk haigestuda vähktõppe. Need patsiendid vajavad geriaatrilist hindamist, et selle alusel koostada individualiseeritud ravikava. Eakate vähiravi jaoks on tähtis leida patsiendid, kes tõenäoliselt surevad vähktõppe või kel tekivad vähist tingitud tüsistused.[10]

Elustiil

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Suitsetamine (eriti kopsuvähk (suremus 2000. aastal oli 1,1 mln inimest), aga ka näiteks põievähk, neeruvähk, kõhunäärmevähk, suuvähk ja peenisevähk);
  • alkohol (suu-, kurgu-, neelu-, soole-, söögitoru- ja rinnavähk).

Füsioloogilised tegurid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Geneetilised sündroomid
  • viirused
  • krooniliste põletike seisundid
  • endo- ja eksongeensed östrogeenid[11]

Füüsikalis-keemilised tegurid

[muuda | muuda lähteteksti]

Vähki põhjustavad mitmed pärilikud haigused, näiteks Li-Fraumeni sündroom ja Von Hippeli – Lindau sündroom. Vaid vähem kui 3–10% vähijuhtudest on täielikult pärilikud.[12] Enamiku vähiliikide puhul kasvab haigestumise risk koos inimese vanusega, sest aja jooksul tekib rakkudes mutatsioone, mis muudab nad vähile vastuvõtlikumaks. Kui rakkude kasvu reguleeriv mehhanism ei talitle enam normaalselt, siis apoptoosi ei toimu ja rakud paljunevad lõpmatult. Enamik vähkkasvajatest tekib elu jooksul saadud geenikahjustuste tulemusena.

Vähieelsed seisundid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Vähieelsed seisundid

Nn organismile kahjulikud (parasiitlikud) vähirakud ei kasva ega levi järsku, vaid pahaloomulise kasvajad võivad progresseeruda eelnevate krooniliste haiguslike seisundite taustal järk-järgult.

Nendeks kroonilisteks vähkkasvaja arengut soodustavateks haiguslikeks seisunditeks, mis ravita võivad vähkkasvajaks areneda, on näiteks maohaavand, rinnanäärme healoomuline kasvaja, emakasuudme erosioon, säärehaavand, naha liigsarvestus, krooniline bronhiit, maksatsirroos jt.[13]

Vähi viirusteooria

[muuda | muuda lähteteksti]

Vähi viirusteooria pooldajad arvavad vähi põhjustaja olevat teatav submikroskoopiline nakkusalge, mis ühineb rakkudes pärilikke omadusi edasiandva ainega, muutes rakud pahaloomuliseks.[14]

Ka tänapäeval seostatakse vähiseisundiga viirusi, näiteks arvatakse, et täiskasvanu ägedat leukeemiat põhjustab HTLV-1 viirus (nakatab T-rakke),[15] maksavähki B-hepatiidi viirus, emakakaelavähki inimese papilloomiviirused (teada on üle 100 liigi, kuid vähi seisukohalt loetakse tähtsamaks 16. ja 18. tüüpi)[16] jne.

Vähktõve liigid kasvajapaikme järgi

[muuda | muuda lähteteksti]

Levinumad vähktõve liigid on järgmised:

Väga haruldased on näiteks südamevähk ja merkelirakk-kartsinoom jt.

Vähktõve diagnoosimine

[muuda | muuda lähteteksti]
Erijuhud

Inimeste surma võivad põhjustada ka kääbus-paelussi (Hymenolepis nana) pahaloomulised kasvajad: arstiteadlased kirjeldavad tavatut surmajuhtu, kus immuunpuudulikkusega colombialasele said saatuslikuks soolestikus pesitsenud paelussi kasvajad.[17]

Vähktõve vormid

[muuda | muuda lähteteksti]

Pahaloomulisi kasvajaid on üle 1000 liigi. Koe tüübist ja morfoloogiast sõltuvalt jagatakse need järgmiselt:

Vähki haigestumine ja vähiuuringud

[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmete uurijate arvates on šimpansid ja inimesed geneetiliselt üsna sarnased ning osa uurijate meelest saaks neid kasutada vähimudelite uurimisel, kuid teiste uurijate arvates muudab šimpansite ja inimeste geneetiline erinevus need loomad sobimatuks inimeste vähiseisundite, aga ka teiste haiguslike seisundite uurimisel. Lisaks esineb šimpansidel vähktõbe harva ja bioloogiliselt need erinevad inimvähkidest.[18]

Vähi molekulaartasand

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Vähi geneetika

Eesti NSV aegne arstiteadus arvas 1970. aastal kindlalt, et vähktõbi ei ole nakkav ega pärilik.[19]

Vähktõve geneetika uurib pahaloomuliste kasvajate põhjuste geneetilisi aspekte ning võimalikku geeniteraapiat.

Viimaste aastate jooksul on kirjeldatud mitusada vähigeeni, mis osalevad põhilistes radades ja regulatoorsetes võrgustikes, hoides nii kontrolli all raku saatust. Vähigeenide ja nende tähtsamate funktsioonide identifikatsioon rakkudes ja kudedes täiendas teadmisi tuumoritest ja nende kasvust. Vaatamata sellele, et seni tuntud vähigeenide loetelu võib suureneda tulevatel aastatel, jäävad vähi geneetika põhiprintsiibid nende geenide puhul ikka samaks.

Onkogeen on normaalse tsellulaarse geeni (proto-onkogeen) muteerunud vorm, mis soodustab vähi arengut. Proto-onkogeenid tavaliselt reguleerivad rakkude kasvu ja diferentseerumist. Mutatsioonid nendes geenides põhjustavad konversiooni onkogeenideks, mis mõjutavad rakke negatiivselt. Onkogeenid kuuluvad vähigeenide hulka, mis on unikaalsed, sest nende tekkimise mutatsioonid muudavad (aga ei elimineeri) valkude funktsioone, mida nad kodeerivad. Valgud, mida kodeerivad onkogeenid, näitavad tavaliselt biokeemiliste funktsioonide kõrgemat taset võrreldes mittemuteerunud proto-onkogeeni valguproduktidega.

Tuumorsupressorgeen ehk antionkogeen on vähigeeni tüüp, mis kaitseb rakku vähirakuks arenemast.

Süstemaatika

[muuda | muuda lähteteksti]

Pahaloomuliste kasvajate ravi määramiseks tuleb teada kasvajate leviku ulatust, histopatoloogiat ja päritolu. Selleks on paljudes maades kasutusel osade pahaloomuliste kasvajate levikut kirjeldav TNM-süsteem.

TNM-süsteem

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis TNM-süsteem
  • T-ga märgitakse ära kasvajakolde (esmase) tuvastatud mõõtmed ja levik lähedalasuvatesse kudedesse
  • N-iga märgitakse ära lähedalasuvate (regionaalsete) lümfisõlmede kaasatus (kas on metastaase, levikut)
  • M-iga märgitakse ära kaugemalasuvate metastaaside olemasolu ja/või puudumine.

Staadiumid

[muuda | muuda lähteteksti]

TNM-süsteemi ära märkinud, tuuakse võimalusel ära ka kasvajate staadiumid, peamiselt Rooma numbritega I–IV koos vastavate alajaotustega (ladina suurtähed), erandiks on 0-staadium, mis tähendab enamiku pahaloomuliste kasvajate puhul kartsinoomi in situ.[20]

Raviviisid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Onkoloogia

Hea- ja pahaloomuliste kasvajate raviga tegeleb onkoloogia, mis enamikus onkoloogiaasutustes toetub tõenduspõhisele meditsiinile. Vähi ravi põhineb eri ravimeetodite kombineerimisel. Sageli kasutatakse kirurgilist kasvaja eemaldamist. Levinumad ravimeetodid:

Varajase diagnostika korral osutub ravi enamasti efektiivseks.

Levik ja suremus

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Vähktõve epidemioloogia maailmas

2008. aastal registreeriti maailmas 7,6 miljonit vähi põhjustatud surmajuhtu (Eestis 3543, 2010. aastal 3553). Igal aastal diagnoositakse inimestel üle 12 miljoni vähijuhu. Kõige sagedamini esinevad eesnäärmevähk, rinnavähk ja soolevähk. Üldise suremuse põhjustest on vähk teisel kohal südame- ja veresoonkonna haiguste järel.

2002. aasta Eesti meditsiinistatistika

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Meditsiinistatistika andmetel olid 2002. aastal Eesti suremusstruktuuris teisel kohal surmapõhjustajatena pahaloomulised kasvajad (19%) (esikohal südame- ja veresoonkonna haigused (SVH), suremus keskmiselt 54%, ja kolmandal õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad 11%).[21]

2012. aasta Eesti vähiregistri statistika

[muuda | muuda lähteteksti]

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud 2012. aasta vähiregistri statistika järgi diagnoositi Eestis 2012. aastal 8040 vähi esmasjuhtu (2011. aastal 8089 juhtu). Sagedasimad vähitüübid olid eesnäärmevähk ja naha mittemelanoom, neile järgnesid käär- ja pärasoolevähk ning kopsuvähk.

Kümne kõige sagedamini esineva vähkkasvaja hulka kuulusid lisaks eelnimetatutele nii meestel kui naistel veel mao-, neeru- ja kõhunäärmevähk; meestel kusepõievähk, mitte-Hodgkini lümfoom ja nahamelanoom ning naistel emakakeha-, emakakaela- ja munasarjavähk.

Üle 60 protsendi vähi esmasjuhtudest diagnoositi 65-aastastel ja vanematel.

Lastel vanuses 0–14 aastat diagnoositi 2012. aastal 26 pahaloomulise kasvaja juhtu.[22]

2014. aasta Eesti vähistatistika

[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aastal suri pahaloomulistesse kasvajatesse Eestis 3812 inimest.[23]

Termin

[muuda | muuda lähteteksti]

Termini cancer autoriks peetakse Vana-Kreeka arsti Hippokratest Kosilt, kes kasutas kasvajate kohta termineid carcinos ja carcinoma. Rooma entsüklopedist ja võimalik ka, et arst Aulus Cornelius Celsus (25–50 eKr) olevat tõlkinud kreekakeelse termini ladinakeelseks. Vana-Rooma arst ja anatoom Galenos kasutas 2. sajandil kasvajate kohta terminit oncos.[24]

1960. aastad meditsiinis

[muuda | muuda lähteteksti]
Nõukogude Eesti meditsiin vähktõvest[25]

Vähktõveks nimetatakse pahaloomulise kasvaja ehk vähi põhjustatud haiguslikke muutusi organismis. Pahaloomulised kasvajad võivad hakata arenema kõikides kudedes ja põhjustada organismi surma.

Vähktõbi ei ole nakkav, pärilik ega teki järsku, vaid areneb järk-järgult eelnevate krooniliste haiguslike protsesside kulgedes, näiteks maohaavand, rinnanäärme healoomuline kasvaja, emakasuudme erosioon, krooniline bronhiit, maksatsirroos jt. Healoomulised kasvajad kujutavad endast pahaloomuliste kasvajate eeljärku (vähieelsed seisundid), kuid mitte kõik vähieelsed protsessid ei arene vähiks.

Vähktõve etioloogia

Pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjused pole selged, kuid üldiselt peetakse õigeks, et niihästi keemilised, füüsikalised ning ka bioloogilised tegurid muudavad teatavatel tingimustel mõnede tundlikumate rakkude pärilikke omadusi nii, et need rakud hakkavad kiiresti poolduma, ei valmi normaalselt ega allu organismisisesele regulatsioonile, nagu immunoloogiline kontroll, neuraalne ja hormonaalne mõju. Nii moodustunud (parasiitlikud) rakud paljunevad pidevalt edasi ja muutuvad valiku teel järjest pahaloomulisemaks (kasvaja progressioon).

Kindlalt on tuvastatud vähiteke inimestel ja katseloomadel teatavate vähki tekitavate ainete toimel. Hormoone tuleb käsitada kui mõnel juhul vähiteket soodustavaid bioloogiliselt aktiivseid ühendeid. Mõned hormoonid, näiteks östrogeenid, toimivad suurtes annustes teatavates tingimustes kantserogeensete ainetena.

Vähktõve teooria

Viirusteooria pooldajate arvates põhjustab vähki teatav nakkusalge. See submikroskoopiline alge ühineb rakkudes pärilikke omadusi edasiandva ainega ja muudab raku pahaloomuliseks ja nii saab alguse vähiteke. Siiani on loomade, kuid mitte inimeste, hea- ja pahaloomuliste kasvajate juurest eraldatud mõnikümmend viirust.

Vähktõve vormid

Olenevalt vähitekke paikmest elundis eristatakse maovähki, kopsuvähki, emakavähki, rinnanäärmevähki jne.

Vähktõve tunnused

Vähktõve tunnused on väga erinevad ja sõltuvad vähikolde asukohast, nii näiteks esinevad maovähi puhul seedehäired, ebamugavustunne, isutus, hiljem võivad lisanduda iiveldus, oksendamine, verejooks, valud ülakõhus, nõrkus, kõhnumine ja muud tunnused.

Vähtõve diagnoosimine

Vähi diagnoosimisel on tähtis põhjalik küsitlus ja üldine kliiniline uurimine. Uurimismeetoditeks on peale laboratoorsete (biokeemiliste) meetodite olulised ka õõneselundite sisemuse vaatlus (endoskoopia), röntgenoloogiline uurimine (kaasa arvatud tomograafia ja bronhograafia), tsütoloogiline ja patohistoloogiline (operatsioonimaterjali või proovitükikeste) uurimine.

Vähktõve ravimine

Vähktõve ravi oleneb nii kasvaja asukohast kui haiguse staadiumist. Kombineeritud ravi koosneb kirurgilisest ravist (kasvajakolde ja selle metastaaside eemaldamine), kiiritusravist (röntgenikiired, raadiumi ja radioaktiivsete isotoopide kiirgus), kemoteraapia ja hormoonravi.

Teadlased olid tollal kindlad, et emakakaelavähk on lõplikult likvideeritav, kui vaid kõik naised vanuses üle 35 aasta laseksid end kaks korda aastas spetsialistil läbi vaadata ja vajaduse korral end raviksid (Eesti vähistatistika kohaselt registreeriti vabariigis 1965. aastal 3140 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu; rahvusvahelise vähistatistika 2012 kohaselt on emakakaelavähi esinemissagedus arenenud maades 100 000 kohta 9,9 ja suremusmäär 3,3 ning arengumaades 15,7 ja suremusmäär 8,3[26]).

Vähivastane võitlus

Vähivastane võitlus oli Nõukogude Liidus riikliku tervishoiusüsteemi ülesanne. Iseäranis pärast suurt isamaasõda on välja arendatud onkoloogiadispanserite, onkoloogiakabinettide ja vähiuurimisinstituutide tihe võrk, mis võimaldab ravitud haiged ja vähikahtlased haiged pideva järelevalve alla võtta.

Eesti NSV-s oli kaks onkoloogiadispanserit:

Rajoonikeskustes oli 4 onkoloogiaosakonda ja 12 onkoloogiakabinetti.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Maailma Terviseorganisatsioon vaadatud 26.11.10
  2. ↑ H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 607, 1970, trükiarv 40 000, hind rbl. 1.85
  3. ↑ H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 606, 1970, trükiarv 40 000, hind rbl. 1.85
  4. ↑ The top 10 causes of death WHO
  5. ↑ Common Cancer Types National Cancer Institute(USA andmed)
  6. ↑ Bad Luck of Random Mutations Plays Predominant Role in Cancer, Study Shows --Statistical modeling links cancer risk with number of stem cell divisions, 1. jaanuar 2015, veebiversioon (vaadatud 02.01.2015) (inglise keeles)
  7. ↑ Lauri Laugen, Teadlased: vähki tekitab enamasti halb õnn, mitte geenid ega elustiil, 02. jaanuar 2015, veebiversioon (vaadatud 02.01.2015) (inglise keeles)
  8. ↑ H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 608, 1970, trükiarv 40 000, hind rbl. 1.85
  9. ↑ Jaan-Juhan Oidermaa: "Kukkurkuradid võivad suuta seljatada tapva ja nakkava vähivormi" ERR Novaator, 31. august 2016
  10. ↑ Mait Altmets, Alan Altraja, Anu Ambos jt, "Eakate farmakoteraapia", Medicina, lk 60–61, 2012, ISBN 978 9949 9194 2 0
  11. ↑ Hormoonravi (vaadatud 30.06.2014)
  12. ↑ Roukos, DH (2009),"Genome-wide association studies: how predictable is a person's cancer risk?", Expert review of anticancer therapy 9 (4): 389–92. (PDF)
  13. ↑ H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kitjastus Valgus, Tallinn, lk 607, 1970
  14. ↑ H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk ?, 1970
  15. ↑ human T-cell leukemia virus type 1, NCI Dictionary of Cancer Terms (vaadatud 8.04.2015) (inglise keeles)
  16. ↑ Tõnis Karki, Viiruste vägi, Horisont, 6/2008
  17. ↑ Atis Muehlenbachs, M.D., Ph.D., Julu Bhatnagar, Ph.D., Carlos A. Agudelo, M.D. jt, http://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa1505892#t=article Malignant Transformation of Hymenolepis nana in a Human Host, N Engl J Med 2015; 373:1845–1852, 5. november 2015, DOI: 10.1056/NEJMoa1505892 (inglise keeles)
  18. ↑ Bailey J. An examination of chimpanzee use in human cancer research., Altern Lab Anim. september 2009;37(4):399–416. (inglise keeles)
  19. ↑ H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kitjastus Valgus, Tallinn, lk 608, 1970
  20. ↑ Staging, American Cancer Society (vaadatud 30.06.2014) (inglise keeles)
  21. ↑ Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts, Eesti toitumis- ja toidusoovitused, lk 7, Tallinn 2006.
  22. ↑ 2012. aastal diagnoositi kõige rohkem eesnäärmevähki, 22. juuni 2015.
  23. ↑ Silja Paavle, Vähk on muutunud krooniliseks tõveks – mis seda põhjustab?, 13. juuli 2015
  24. ↑ American Cancer Society,The History of Cancer (vaadatud 02.07.2014) (inglise keeles)
  25. ↑ H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 607-610, 1970, trükiarv 40 000, hind rbl. 1.85
  26. ↑ Estimated Incidence and Mortality Rates* by Sex, Cancer Site, and Level of Economic Development, 2012, American Cancer Society, Inc., Surveillance Research, 2015, lk 7 (vaadatud 10. augustil 2017).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vähk_(haigus)&oldid=6705560"