Vabariiklik Tallinna Onkoloogia Dispanser

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Vabariiklik Tallinna Onkoloogia Dispanser ka Tallinna Vabariiklik Onkoloogia Dispanser (lüh VTOD) oli üks kahest Eesti NSV-s tegutsenud onkoloogiadispanserist, see avati 15. detsembril 1945.[1]

24. mail 1945 andis NSV Liidu tervishoiu rahvakomissar välja käskkirja elanikkonna onkoloogilise abi parandamise abinõude kohta. Samanimelise määruse kinnitas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 27. septembril 1945.

Määruse kohaselt tuli Vabariiklik Tallinna Onkoloogia Dispanser avada hiljemalt 15. detsembril 1945. Selleks ajaks pidanuks dispanser olema varustatud 25 voodikoha, labori, diagnostiliste ja terapeutiliste röntgeniseadeldistega ja raadiumravi võimalusega. Hiljemalt 1. detsembril 1946 tuli avada 20-kohaline Tartu Linna Onkoloogia Dispanser koos 10-kohalise pansionaadiga.

Lisaks tuli haiglatel hiljemalt 15. oktoobriks 1945 eraldada vähihaigetele 100 voodikohta:

  • Tallinna I Haiglas 40 voodikohta
  • Tallinna II Haiglas 25 voodikohta
  • Vabariiklikus Tartu I Haavakliinikus 15 voodikohta
  • Vabariiklikus Tartu II Haavakliinikus 20 voodikohta.

Vabariikliku Tallinna Onkoloogia Dispanseri peaarstiks nimetati 1945. aastal vaneminspektor Voldemar Kuusik. Peaarstil tuli aga kohustuslikus korras läbida spetsialiseerumiskursus Leningradis Leningradi Onkoloogia- ja Röntgenoloogia Instituudis. 1946. aasta alguses loobus dr Kuusik peaarsti kohustusest puudulikule vene keele oskusele viidates. Järgmiseks tegi Tervishoiu rahvakomissar ettepaneku vaneminspektor Aleksander Gavrilovile, kes töötas tol ajal Tallinna II Haiglas kirurgina. Dr Aleksander Gavrilov jäi peaarstiks üsna pikaks ajaks.

1946. aastal sai Tallinna Onkoloogia Dispanser Tallinna I Haiglas (hilisem Vabariiklik Keskhaigla) 20 kirurgilist ja 20 günekoloogilist voodikohta, väikese ruumi ambulatoorseteks vastuvõttudeks ja võimaluse kasutada röntgenraviaparaati. Ka eraldati onkoloogiadispanserile Tallinna III Haiglas (Wismari haigla) 25 kohta kroonilistele vähihaigetele. Tallinna II Haiglas (hilisem Tõnismäe haigla) võimaldati kasutada lühifookusröntgenravi aparaati nahakasvajate raviks.

VTOD tööaruande kohaselt külastas onkoloogiadispanseri arste 1946. aastal 4993 patsienti, neist 1678 olid esmased vähihaiged, kellest 398 suunati statsionaarsele ravile ja 699 kiiritusravile.

1948. aastal sai Vabariiklik Tallinna Onkoloogia Dispanser ruumid endise raskestikasvatatavate laste koolimajja Wismari tänaval.

Vabariiklik Tallinna Onkoloogia Dispanser oli Eesti Onkoloogiakeskuse eelkäija.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Indrek Oro, Onkoloogiakeskuse 60 tegevusaastat, veebiversioon (vaadatud 11. augustil 2017)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus Valgus, Tallinn, lk 607–610, 1970, trükiarv 40 000, hind rbl. 1.85